Õppe- ja külastusreisid

Helsingi Sadama keskkonnateadlikud valikud

EKJA
Õppe- ja külastusreisid

Helsingi Sadam on suurim rahvusvahelise reisijate veo- ja kaubasadam Soomes. Lisaks kuuluvad Helsingi Sadama alla ka Lõuna- ja Läänesadamad, Katajanokka sadam, Hernesaari kruiisisadam, Vuosaari kaubasadam ning Loviisa sadam. Peamine tegevus on seotud reisijate teenindamisega, mille arv ulatub 12 miljonini aastas. Seoses suuremahulise kinnisvaraarendusega sadama lähistel, on kaubakäitlemine viidud Helsingi kesklinnast välja uude Vuosaari kaubasadamasse.

Laevadelt reovee vastuvõtmine

Keskkonnakaitse seisukohalt on Helsingi Sadama viimaste aastate olulisemad investeeringud tehtud laevadelt reovee vastuvõtmiseks ning suunamiseks linna kanalisatsioonisüsteemi. 2016. aastal toimunud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 69ndal istungil kuulutati esimese regioonina terves maailmas Läänemeri MARPOLi konventsiooni IV lisa (reovesi) osas eripiirkonnaks. Otsuse kohaselt keelustatakse reisi- ja kruiisilaevadelt Läänemeres reovee merre laskmine alates 2019. aastast.  Sadamates peavad olema selleks ajaks tagatud piisava võimsusega vastuvõtuseadmed, mis suudavad vastu võtta laevadelt kogu reovee, põhjustamata laevadele põhjendamatut seisuaega.

Käesolevaks ajaks on  Helsingi Sadama kõik kaid varustatud vajalike vastuvõtuseadmetega ning liinilaevad enamasti seda võimalust ka kasutavad. Lisaks soodustab Helsingi Sadam laevaomanikke sadamatasude allahindlusega 10% juhul kui laev suunab reovee sadama kanalisatsioonisüsteemi. 2016. aastal kasutas Helsingit külastanud kruiisilaevadest reovee äraandmise võimalust ligikaudu 90%.

4 sadama koostöö

Olulisteks keskkonnaalasteks probleemideks on sarnaselt Tallinna Vanasadamaga ka Helsingi Sadamas laevadelt tulenev müra ja õhusaaste. Reisilaevade kaid Helsingis, Stockholmis, Tallinnas ja Turus asuvad kõik kesklinna vahetus läheduses.

Rohkem müra põhjustavad laevad paigutatakse ööseks kaugematele kaidele ning müra ja õhusaaste vähendamiseks on Katajanokka terminalis loodud võimalus ühendada laevad linna elektrivõrku.

Kuna laevade poolt põhjustatud õhusaaste, müra ja vibratsioon omavad, eriti nende koosmõjus, negatiivset mõju olemasolevatele ja tulevastele naaberalade elu- ja tööruumidele, näevad neli sadamat negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise ja kõrvaldamise ühe võimalusena silduvate reisilaevade ühendamist kalda elektrivõrguga. Seetõttu on 4 sadamat, Tallinna Sadam, Helsingi Sadam, Stockholmi Sadam ja Turu Sadam, sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumi laevadele ühtse kalda elektrivõrgu ehitamise ettevalmistamiseks. Eesmärk on aktiivselt panustada keskkonna negatiivsete mõjude vähendamisesse ja ühtsete põhimõtete alusel tegutsemisesse.

Uuenenud Lääneterminal

Külastuse käigus tutvustati meile uut reisiterminali Läänesadamas, mis alustas oma tegevust 2017. aasta alguses. Terminalis on kasutuses kaasaegne soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ning merevee baasil jahutussüsteem.

Uue terminali kaile on paigaldatud uudne automaatne sildumissüsteem. Süsteem koosneb kuuest seadmest, mis hoiavad laeva köite asemel kai küljes kinni vaakumi abil (vt foto). Automaatne sildumissüsteem on keskkonnakaitseliselt seisukohalt oluline, kuna laeva sildumisele kuluva aja vähenemisega tekitab laev sadamas vähem õhusaastet.

Viimastel aastatel on oluliselt panustatud ka energia säästmisele. Energia säästmiseks paigutati 2015. aasta lõpus pilootprojekti raames esimesed päikesepaneelid Vuosaare sadama müratõkkeseinale, et saada kogemusi kuidas nad sadamatingimustes toimivad. Uue Läänesadama terminali rajamisel võeti aga kasutusele juba üle kahe korra võimsamad päikesepaneelid, mis paigutati reisijate galerii katusele.  Päikesepaneelid tagavad suures osas terminalihoone valgustuse, kus on kasutusel vaid LED valgustid.

Artikli kirjutas Tallinna Sadama keskkonnajuht Ellen Kaasik, kes osales 14.-15.septembril 2017 toimunud EKJA külastusreisil Helsingisse.

Lääneterminali kaidel on automaatne sildumissüsteem, mis kasutab tavapäraste köite asemel vaakumsüsteemi. Automaatne sildumissüsteem on keskkonnakaitseliselt seisukohalt oluline, kuna laeva sildumisele kuluva aja vähenemisega tekitab laev sadamas vähem õhusaastet.

Kuidas Elisa oma töötajate heaolu tagab ning samas suudab säästa ka raha?

EKJA
Õppe- ja külastusreisid

Elisa asutati 1882. aastal ning tänaseks päevaks on neil töötajaid 11 erinevas riigis. Üle 4000 töötaja on Soomes, suuruselt teine on Eesti üksus, kus on ligi 1000 töötajat. Elisa peakontoris Helsingis võtsid EKJA külastusreisi* seltskonda vastu Minna Kröger (Corporate responsibility manager) ja Nina Karisalo (Environmental specialist) ning kontoris tegi tuuri Noora Lainio (Corporate customers service manager). Meie võõrustajad tutvustasid Elisa ambitsioonikaid eesmärke CO2 vähendamiseks ja energia efektiivsuse parandamiseks. Samuti tutvustati peakontoris rakendatud Elisa Ideal Work kontseptsiooni, mis on tõstnud töötajate rahulolu ning aitab säästa raha ja keskkonda.

CO2 jalajälg ja vanaelektroonika

CO2 jalajälje vähendamiseks pärineb Elisa Soome ja Eesti kontorites kasutatav elektrienergia peaaegu kogu ulatuses taastuvates allikatest, see on ka üks olulisemaid faktoreid tänu millele on suudetud oma süsinukujalajälge vähendada 70% võrreldes aastaga 2014. Ettevõte on võtnud eesmärgiks harida oma kliente jäätmekäitluse alal ning propageerib vanaelektroonika uuesti ringlusesse suunamist. Sellega seoses on Soome esindustesse loodud kogumiskastid vanaelektroonika ja akude vastuvõtmiseks, Eestis on kahjuks esialgu kogumiskastid üksnes akudele. Sellise algatusega koguti 2016. aastal 397 tonni elektroonikajäätmeid. Elisa propageerib ka paberarvete väljavahetamist elektrooniliste arvete vastu ning 2016. aastal saadeti juba 70% arvetest elektroonselt.

Elisa Ideal Work kontseptsioon

Elisa Ideal Work kontseptsiooni testimist alustati esialgu ühes osakonnas ning seal kaotati ära kõik isiklikud töökohad ning tööreisidel käimiseks tuli saada juhtkonnalt nõusolek. Lihtsakäeliselt reisimise vältimiseks pakuti töötajatele kaasaegseid võimalusi koosolekutel osaleda internetivahendusel.

Uus süsteem tõestas ennast kiirelt ning tänaseks päevaks on terve Helsingi kontor selle kontseptsiooni järgi ümber ehitatud ning järjest laieneb see ka teistesse kontoritesse. Mis siis täpsemalt muutus? Isiklike töölaudade asemel on vabade töökohtadega avatud kontor, isiklike asjade hoiustamiseks on töötajatele eraldatud lukustatavad kapid. Vaikust armastavad töötajad saavad kasutada vaikseid tubasid (silent room) töö tegemiseks, kuid seal viibides tuleb meeles pidada, et selles ruumis ei tohi rääkida ning ka telefon peab olema hääletu peal. Lisaks on kontoris hulgaliselt erineva suurusega nõupidamiste ruume, kuid ruumid on pigem väiksemad, sest usutakse, et väiksemas grupis on koosolek efektiivsem.

Sellise kontori ümberehitamisega hoiti kokku hulgaliselt kontoripinda, nimelt vähendati ruumi inimese kohta 30 m2-lt 7 m2-ni. Töötajatelt ei eeldata igapäevaselt kontoris töötamist.  Statistika järgi  töötas iga Elisa töötaja 2016. aastal 77 päeva mujal kui kontoris, koosolekuid peetakse interneti vahendusel. Tänu muudatustele on vähenenud ettevõtte paberikulu 60% ja reisimine 1/3 võrra.

Kui esialgu võib tunduda, et selline muudatus on töötajatele stressirohke, siis tegelikkuses on töötajate rahulolu-uuringu tulemused jõudsalt tõusnud ning 2016. aastal saavutati tulemuseks 4,1 (5 punkti süsteemis), samuti on vähenenud haiguspäevade arv. Kokkuvõttes on see ettevõttele toonud tohutu rahalise säästu, arvutuslikult koguni 10 miljonit eurot aastas. Sääst tuleneb kontoripinna vähenemisest ning sellega seotud ressursside kasutuse vähenemisest (elekter, paber), vähenenud reisikulud ja vähenenud kulutused seoses töötajate haiguspäevadega. Need on numbrid, mis peaksid iga ettevõtte juhi mõtlema panema ning vaatama, kuidas oleks võimalik enda kontoris tööd efektiivsemalt korraldada.

*EKJA külastusreis toimus 14.-15.september 2017. Kokkuvõtte Elisa külastusest tegi Ensto Enseks keskkonnaseptsialist Tiiu Paavel.

Elisa Ideal Work kontseptsiooni järgi rajatud kontor. Avatud ruumid tihedaks koostööks.

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni külastusreis Pärnu- ja Saaremaale

EKJA
Õppe- ja külastusreisid

29-30. septembril 2016 toimus EKJA sügisene külastusreis Harjumaa, Pärnumaa ja Saaremaa ettevõtetesse tutvumaks nende tootmise ja keskkonnaalase tegevusega.

Ringreisi alustasime Keilast, kus tutvusime Ensto Ensek AS tegevusega. Ensto on rahvusvaheline clean tech ettevõte, mis on spetsialiseerunud elektriseadmete ja –tarvikute väljatöötamisele, valmistamisele ja turustamisele elektrienergia jaotamise ja selle igapäevase tarbimise jaoks. Keila tehas on koostetehas, kus on eraldi ka metalliosakond. Tegemist on Soome pereettevõttega ning 95% toodangust eksporditakse. Ensto Ensek on juurutanud muljetavaldava loetelu erinevatest juhtimisvahenditest tõstmaks oma tegevuse tõhusust – väga heal tasemel on juurutatud 5S ja parendusprojektide süsteem, samuti ISO 14001 standardi järgne keskkonnajuhtimissüsteem. Märkimist väärib kindlasti ka ettevõtte initsiatiiv muuta töötajate jäätmete sortimisega seotud harjumusi ka kodus läbi ettevõtte territooriumil asuva jäätmejaama, kuhu töötajad saavad kodust tuua lahuskogutud jäätmeid, nagu vanad ravimid, patareid, segapakendid, reostunud pakendid, vana elektroonika jne. Hiljuti oli läbi viidud põhjalik energiaaudit.

IMG_2569Pealelõunal külastasime Valmos OÜ spoonitehast Audrus. Peamiselt kasest mööblispooni tootev ettevõte on viimasel ajal pidanud, vastavalt turu nõudlusele, oma tegevust ümber kohandama ning alustama ka vineerispooni tootmisega. Ettevõtte on juba pikemat aega olnud tarnijaks Rootsi kodukaupade kontsernile IKEA, mis on tuntud muuhulgas ka tarneahelas keskkonnaküsimustega tegelemise poolest. See ning ka pidev hinnasurve on sundinud ettevõtet tegelema ressursside efektiivsema kasutamisega, näiteks vee korduskasutusvõimaluste leidmisega ning energiatootmise tõhusamaks muutmisega. Üheks huvitavaks aspektiks on see, et puidupaku liikumine on jälgitav läbi terve tootmisprotsessi. Ehk on võimalik väga täpselt analüüsida, millise kvaliteediga spooni on võimalik toota teatud omadustega puidust.

Pärnus tutvusime veel Pernova hariduskeskusega (www.pernova.ee),mis pani nii mõnelgi mõtte liikuma, et mõne järgmise ettevõtte ürituse võiks nende ruumes teha. Õhtuprogrammi kuulusid ühiskülastus Endla teatrisse ning õhtusöök kohvik-restoranis Hea Maa, millega kõik väga rahule jäid.

Teise külastuspäeva hommik oli ärev, Pärnu rannas möllavat tormist merd vaadates tuli otsustada, kas võtta ette meretagune reis Saaremaale. Vapralt otsustati Virtsu välja sõita ning järgmine otsus seal vastu võtta. Sadamasse jõudes oli ilma päikseline, olukord rahulik ning enamik otsustas siiski seiklusega jätkata.
IMG_2608Üks külastusreisi kõrghetki oli kindlasti Lümandas asuva Limex OÜ lubjatootmisega tutvumine. Lümandas töötab praegu Eestimaa ainuke lubjapõletuse maa-ahi. Piirkond on tuntud kui ajalooliselt välja kujunenud lubjakivi kaevandamise ja lubjapõletuse ala. Traditsioonilisel meetodil lubjapasta tootmist hoiavad üleval 4 kohalikku töömeest, kes suvel toodavad lupja aga talvel teevad tootmise tarbeks metsa. 2014. aastal avati ettevõtte maadel lubjapark koos matkarajaga, kus toimuvad regulaarselt koolitunnid ning mida suveperioodil on võimalik külastada ka individuaalselt.

Seejärel sõitsime Kuressaarde, kus külastasime Trelleborg AS-i, mille põhitegevuseks on kummi-ja metalldetailide tootmine allhanke korras masinatööstuse ja autotööstuse ettevõtetele Euroopas. Põhjaliku ülevaate ettevõtte tegevusest andsid ning ringkäigu tegid tootmis- ning kvaliteedijuht. Ka siin tootmisettevõttes on keskkonnateemadest esikohal ressursitõhusus ja jäätmete vähendamine. Ringkäigul jäid silma asjalikud, konkreetsed, lihtsalt haaratavad juhendid töökohtadel, kust nii mitmedki EKJA liikmed said inspiratsiooni oma tööks.

Tagasiteel selgus, et tormituuled oli seisanud liikluse Kuivastu-Virtsu liinil ning koju jõudmine lükkus teadmatusse. Nii saimegi sadamas oodata pea 5 tundi, kuid heas seltskonnas möödus aeg kiiresti. Reisiseltskond oli üksmeelne ja rõõmus ning ootamisele kulunud aeg sai kasulikult täidetud tutvumisringi näol.

EKJA tänab kõiki lahkeid võõrustajaid, toredaid osalejaid ning kohtumiseni järgmistel kordadel.IMG_2615

Luule Sinnisov

Õppereis Norras ja Taanis

EKJA
Õppe- ja külastusreisid

11.-13. märtsil 2015 reisisid EKJA liikmed taaskord Põhjamaades – seekord Norras ja Taanis. Külastati palju põnevaid ettevõtted ja organisatsioone nagu:
-Oslo Lennujaam;
-Oset veetöötlusjaam Oslos;
-optiline jäätmete sorteerimisjaam Oslos;
-Norske Skog paberivabrik Haldenis;
-Euroopa Keskkonnaagentuur Kopenhaagenis;
-Põhjamaade suurim jäätmepõletusjaam Kopenhaagenis.

Reisi kaasrahastaja oli Põhjamaade Ministrite Nõukogu. 

Eraldi artikkel EKJA reisist koos fotodega ilmus EKJA teabelehes nr 30.

Kesk-Eesti ja Tartumaa õppereis

EKJA
Õppe- ja külastusreisid

2.-3. oktoobril 2014 külastasid EKJA liikmed Kesk-Eesti ja Tartumaa innovaatilisi ettevõtted. Kahepäevase tutvumisreisi ajal külastati Tallinna Lennujaama, Rexest Group OÜ plastikjäätmete töötlemise tehast (Väätsa prügila territooriumil) ning ehitusmaterjalide tootmise tehast, Imavere saeveskit, AS-i Toom Tekstiil tekstiilijäätmete ümbertöötlustehast ning tekstiilimaterjalide vabrikut, AS-i Epler&Lorenz ohtlike jäätmete käitluskeskust ning rohelise mõtte- ning tööviisiga trükikoda Ecoprint.

Eraldi artikkel EKJA reisist koos fotodega ilmus EKJA teabelehes nr 29.

EKJA iga-aastane õppereis

EKJA
Õppe- ja külastusreisid

10.-11. septembril 2013 toimus EKJA iga-aastane õppereis, kuid sel korral vahelduse mõttes kodumaal. Tutvuti Harju- ja Virumaa põnevate ettevõtetega, suures osas EKJA asutaja- ja tegevliikme, Eesti Energia tegemistega. Külastati Eesti Energia värskelt valminud jäätmepõletusplokki ja Enefit 280 õlitehast ning tutvuti Eesti Energia Kaevandused arendustega. Samuti külastati käesoleva aasta alguses valminud Vinni Biogaasijaama ning Kohtla Kaevanduspargi allmaamuuseumit.

Eraldi artikkel EKJA reisist koos fotodega ilmus EKJA teabelehes nr 27.

EKJA õppereis Põhjamaadesse

EKJA
Õppe- ja külastusreisid

5.-7. septembril 2012 toimus EKJA õppereis Põhjamaadesse. Tutvuti Soome ja Rootsi ettevõtete ja organisatsioonide tegevuse ja keskkonnajuhtimisega. Külastati Soome Keskkonnaettevõtete Liitu YYL, kus avanes muuhulgas võimalus kuulata Soome Keskkonnajuhtide Assotsiatsiooni YJY ning CLEEN võrgustiku ettekandeid. Soomes tutvuti veel Neste Oil Porvoo rafineerimistehases valmiva biodiisliga, Saint Gobain Isoveri klaasvilla tootmise ja keskkonnajuhtimissüsteemiga ning Vaisala eesrindliku rohelise kontoriga. Stockholmis kohtuti Rootsi lihatootja Scani keskkonnajuhiga ning ning Rootsi Keskkonnajuhtide Assotsiatsiooni eestvedajatega. Reisi kaasrahastaja oli Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Vastuvõtvate organisatsioonide kodulehed ja ettekanded:

The Association of Environmental Enterprises (YYL): Ettekanne

Association for Environmental Management (YJY)Ettekanne

Cluster for Energy and Environment – CLEEN: Ettekanne

Neste Oil (Porvoo refinery): Ettekanne + infoleht NExBTL biodiisli kohta

Saint Gobain Rakennustuotteet Oy (Isover production in Hyvinkää)

Vaisala: Ettekanne

Scan: Ettekanne + info Haga initsiatiivi kohta

Swedish Association of Environmental Managers (NMC): Ettekanne

Eraldi artikkel EKJA reisist koos fotodega ilmus EKJA teabelehes nr 26

EKJA külastusreis Lätti

EKJA
Õppe- ja külastusreisid

4.-5. oktoobil 2011 toimus EKJA külastusreis Lätti. Tutvuti sealsete ettevõtete tegevuse ja keskkonnajuhtimisega. Muuhulgas külastati tulekustutite tootjat Valprot Valmieras, vineerivabrikut Latvijas Finieris Riias ning õlletehast Bauskas Alus. Ühtlasi kohtuti Läti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni esindajatega ning vahetati kogemusi sarnaste organisatsioonide tegevustest. Usinamatel oli ka võimalus külastada Riia sadama linnuhoiuala. Reis oli liikmetele huvitav ja kasulik.

Loe lähemalt külastusreisist EKJA teabelehest (“Kuidas ekjalased Lätis käisid”) siit.

EKJA külastusreis Virumaale

EKJA
Õppe- ja külastusreisid

6. oktoobil 2009 toimus EKJA külastusreis Virumaale, Kundasse. 1-päevasel külastureisil tutvuti EKJA liikmetest ettevõtete (Kunda Nordic Tsement ja Estonian Cell) tootmise ja keskkonnategevusega ning peetakse ümarlaud Keskkonnaameti Viru regiooni juhi Jaak Jürgensoniga.

Loe külastusreisist siit.

EKJA külastusreis Poola

EKJA
Õppe- ja külastusreisid

14.-15. oktoobril 2008 toimus EKJA külastusreis Poola, et tutvuda Poola keskkonnajuhtimise olukorraga ning õppida Poola ettevõtete kogemusest keskkonnjuhtimise rakendamisel. Külaskäigul külastati Poola Keskkonnaministeeriumi, teeehitusettevõtet PBDM, münditehast Mennica Polska ja energiaettevõtet Vattenfall Polska.

Külaskäigust saad lähemalt lugeda EKJA teabelehest nr 15 (detsembri 2008).

Külastusreis Euroopa pealinna Brüsselisse

EKJA
Õppe- ja külastusreisid

17.-18. oktoobril 2007 toimus EKJA külastusreis Euroopa pealinna Brüsselisse.

Külaskäigu jooksul kuulati ettekandeid Euroopa Komisjoni keskkonnapeadirektoraadilt (EMAS keskkonnajuhtimismissüsteemi arengud) ja Brüsseli regiooni keskkonnasõbraliku ettevõtte märgisest ja inspektsioonist. Külastati jäätmekäitlus/haljastusettevõtet Retrival, Brüsseli kanalit ning ooperimaja.

Reisist pikemalt EKJA teabelehest nr 12 (detsembris 2007).

EKJA külastusreis Ungarisse

EKJA
Õppe- ja külastusreisid

Õppereisi käigus külastati Unagri Keskkonnajuhtimise Organisatsiooni (KÖVET), kahte ettevõtet – Paksi tuumaelektrijaama ja Dunapacki paberitööstusettevõtet – ning tutvuti keskkonnajuhtimise olukorraga Ungaris. Osales 14 EKJA liiget.

Külastusreisist loe lähemalt EKJA teabelehest nr 9 (veebruar 2007)

KÖVET on üks edukamaid keskkonnajuhtimise organisatsioone Kesk- ja Ida-Euroopas. KÖVET-is on üle 100 liikme ja ta toimib sarnaselt EKJA-ga.

REISIKAVA
25. okt
Start Tallinnast kl 15.20, Budapestis kl 18.35

26. okt
7:30-9:00 Sõit bussiga Paksi (u 100 km Budapestist lõunas)
9:00-12:00: Ettevõtte külastus – Paksi tuumaelektrijaam
12:00-13:00 Lõuna
13:00-14:00 Sõit Dunaújvárosisse
14:00-16:00 Ettevõtte külastus – Dunapack Zrt., paberitööstus
16:00-17:30 Tagasisõit
19:00 Õhtusöök

27. okt (reede)
9:00-10:00 KÖVET-i külastus, ettekanded
10:00-12:00 KÖVET-i ettevõtte sotsiaalse vastutuse film, ettekanded keskkonnajuhtimise olukorrast Ungaris, diskussioon
12:00-13:00 Lõuna
13:00-17:00 Budapesti vaatamisväärsused ja/või termabasseinide külastus jms.
19:20 Lend Budapestist Tallinna, Tallinnas kl 00:25.

Õppereis Rootsi 24.-25. novembril 2003

EKJA
Õppe- ja külastusreisid

24.-25. novembril toimus EKJA liikmete õppereis Rootsi. Rootsi-poolseks võõrustajaks oli Rootsi Keskkonnajuhtide Organisatsioon (NMC). Kahe päeva jooksul tutvuti Rootsi ettevõtete (Skanska, Vattenfall, SÖRAB, Green Cargo) keskkonnajuhtimisega.

You are donating to : Greennature Foundation

How much would you like to donate?
$10 $20 $30
Would you like to make regular donations? I would like to make donation(s)
How many times would you like this to recur? (including this payment) *
Name *
Last Name *
Email *
Phone
Address
Additional Note
paypalstripe
Loading...