Uudised

12
juuli

EKJA uudiskiri nr 35

EKJA
Uudised

EKJA suvine uudiskiri on ilmunud! Järjekorras 35-st uudiskirjast saate lugeda ringmajandusest, nii juunikuus välja antud Euroopa Keskkonnaagentuuri aruandest “Circular by design” kui ka kokkuvõtetest Helsingis toimunud esimesest rahvusvahelisest ringmajanduse konverentsist (World Circular Economy Forum 2017). Lisaks artikkel Eesti EL Nõukogu eesistumise ajast EKJA juhatuse liikme Tõnis Meriste sulest ning ülevaade keskkonnavaldkonna teemadest, mis selle poole aasta jooksul arutlusel on.

EKJA uudiskirja nr 35 saate lugeda siit.

12
juuli

Ringmajanduse raport “Circular by design”

EKJA
Uudised

Euroopa keskkonnaagentuur on hiljuti välja andnud järjekorras teise ringmajanduse teemalise aruande. “Circular by design – Products in the circular economy” aruanne tõstab esile toodetega seotud aspektid, kuidas neid ringmajanduse kontekstis arendada, kasutades öko-disaini, toote innovatsiooni, erinevaid uusi ärimudeleid ja tootmise-tarbimise trende. Aruandes keskendutakse pigem uutele tuleviku initsiatiividele ja võimalustele kui olemasoleva Euroopa Komisjoni ringmajanduse paketi poliitikameetmete hindamisele.

Liikumine ringmajanduse suunas vajab fundamentaalset muutust nii tootmis- kui ka tarbimispõhimõtetes. Ringmajandus on rohkem kui ressursitõhusus ja jäätmete ringlussevõtt.

Aruandega saate tutvuda Euroopa Keskkonnaagentuuri kodulehel: https://www.eea.europa.eu/publications/circular-by-design

11
juuli

Eesti EL Nõukogu eesistujana

EKJA
Uudised

predecir tendencias opciones binarias EKJA juhatuse liige Tõnis Meriste annab ülevaate Eesti eesistumise ajast. Kas ja kuidas saavad ettevõtted sellest võimalikult palju kasu, millised on keskkonnavaldkonna prioriteedid ja muudki.

Ja nüüd on see siis käes. Alates 1. juulist on Eesti järgmise kuue kuu jooksul EL Nõukogu eesistujariik. Selleks tähtsaks ja ajalooliseks sündmuseks on pikalt ette valmistatud – vastav meeskond loodi juba 2012. aastal. Eelmise aasta jaanipäeval selgus aga tõsiasi, et alati tuleb valmis olla üllatusteks. Brittide EL-st lahkumise referendumi tulemusena sündinud BREXIT tõstis Eesti EL eesistumist kuus kuud planeeritust varasemaks ja tekitas nihke ka 2018. juubeliaastaga. Aga siin me nüüd oleme.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse blogi (blogs.ec.europa.eu/minueuroopa) vahendusel päevakajalistest teemadest Euroopas saab järeldada, et töötempo sel perioodil on väga suur. Juba eesistumise esimesel tööpäeval toimusid 22 töögrupi kohtumised ning esimese eesistumise nädala jooksul juhtis Eesti kokku 74 erinevat kohtumist. Lisaks juhivad Eesti saadikud EL-i juures Brüsselis EL Nõukogu alaliste esindajate komiteede ehk Coreperide kohtumisi. Esimese nädala olulisteks teemadeks olid näiteks väliskaubandus ja ränne, sellel nädalal juba keskkonnateemad jne. Täpsemalt toimuvast ja nö. laual olevatest teemadest saab lugeda eelpool mainitud blogist.

Aga mis ikkagi on need suured teemad, millega Eesti tahab oma eesistumise raames rinda pista? Eesti soovib olla asjatundlik ja tõhus ning avatud ja läbipaistva tööstiiliga vahendaja, pöörates muu hulgas erilist tähelepanu digitaalvaldkonnale, avatud ja uuendusmeelsele majandusele ning puhta elukeskkonna säilitamisele. Konkreetsemalt on Eesti neljaks prioriteediks trading automatico in italia avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine, kaasav ja kestlik Euroopa ning turvaline Euroopa. Prioriteetide kohta lähemalt saab lugeda www.eu2017.ee/et/eesti-prioriteedid.

Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa prioriteedi all peetakse silmas peamiselt seda, et põhirõhk on suunatud teadmistepõhise majanduskasvu ja konkurentsivõimet toetava ettevõtluskeskkonna arendamisele. Kui seda prioriteeti EKJA liikmete nurga alt vaadata, siis esimese asjana jääb kindlasti silma uute rahastamisvõimaluste loomine ettevõtetele.

Digitaalse Euroopa prioriteedi puhul keskendutakse sellele, et Euroopa peab kaasa minema tehnoloogilise arenguga, mille üha laiem rakendamine muudab EL elanike, ettevõtete ja riikide igapäevaelu. Tegemist on ilmselt meie Eesti e-lugude tähetunniga ning ehk liigub selles valguses edasi ka digirevolutsioon keskkonna valdkonnas.

EKJA vaatenurgast on kindlasti kõige olulisemaks prioriteediks kaasav ja kestlik Euroopa. Nimetatud prioriteedi raames panustatakse puhtamasse elukeskkonda ning toetatakse võrdsete võimaluste loomist oskuste arendamiseks ja kvaliteetseks hariduseks, töötamiseks ja teenustele ligipääsuks. Keskkonnaminister Siim Kiisler, kes osales Luksemburgis viimast korda Malta juhtimisel toimunud EL keskkonnanõukogu istungil, tegi seal ülevaate Eesti eesistumise prioriteetidest. Ministri sõnul on eesistumise ajal Eesti peateema üleminek madala süsinikuheitega kliimasõbralikule ringmajandusele. Seda eesmärki aitavad saavutada ühelt poolt how to buy cytotec online without prescription in Fremont California kliimaleppe elluviimine erinevate õigusaktide kaudu ja teiselt poolt billig Sildenafil Citrate cialis öko-innovatsioon. Kindel pühendumus Pariisi kliimakokkuleppele ning selle täieliku rakendamise protsess on peale USA otsust leppest lahkuda taaskord väga teravalt päevakorda tõusnud.

Öko-innovatsiooni puhul on tegu uutmoodi lahendustega, mis asendavad olemasolevaid tegevusi selliselt, et uus lahendus on majanduslikult kulu- ja ressursitõhusam ning sellel on väiksem keskkonna- või tervisemõju. Paljudes keskkonnaküsimustes saaksime piiramise asemel rohkem keskenduda sellele, mis on konkreetsed ja ennast tõestanud uuenduslikud lahendused väljakutsetele ja kuidas nende laiemat kasutust Euroopa Liidu poliitika abil edendada.

Selline on Eesti eesistumise suurem pilt. Eesistumise raames satub järgmise kuue kuu jooksul tavapärast palju enam EL-i ja teiste liikmesriikide ametnikke, aga ka erinevate organisatsioonide ja ka ettevõtete esindajaid Eestisse. Peamiselt küll Tallinnasse, aga toimuvad ka väljasõidud ka pealinnast välja. Jätkuvalt on võimalik Eestis korraldatavaid üritusi, ka keskkonna-alaseid, siduda Eesti eesistumisega lisades sellega üritusele rahvusvahelist haaret. Võimalusi on seega palju ja peab olema aktiivne nende ära kasutamiseks.

Igal medalil on ka kindlasti teine pool. Võttes arvesse teiste eesistujariikide kogemust tuleb järgmise kuue kuu jooksul arvestada sellega, et siseriiklikud teemad ei pruugi eesistumise ajal liikuda sama kiirusega, kui tavaliselt. Seda eriti just lähtuvalt väiksemate liikmesriikide kogemusest tulenevalt. Ja inimlikult on see ka arusaadav. Ametnike põhiline tähelepanu on esmalt suunatud EL-i seonduvale tööle ja seega jäävad teised teemad tahaplaanile. Suheldes näiteks oma Läti kolleegidega, kes olid eesistujariik 2015. aastal, leidis elutempo aeglustumine siseriiklikult tõepoolest kinnitust. Mitte midagi ei jäänud küll seisma, aga inimestega oli näiteks raskem ühendust saada ning mõningasel määral aeglustus ka näiteks seadusloome. Samas oli ka positiivseid noote läbi erinevate otsekontaktide EL ametnike ja organisatsioonide esindajatega, mis tulid ju suisa koju kätte ning kaalusid üles eelpool nimetatud ebamugavused. Püüame siis meiegi sellest kuuest kuust võtta maksimaalse. Igatahes peetakse EL eesistumist juba täna parimaks võimalikuks mainekujunduse ürituseks Eestile.

Kindlasti püüame ka omalt poolt tuua teieni asjakohaseid olulisemaid ja tähtsamaid uudiseid ning infot huvitavamate ürituste kohta.

Täiendavat infot EL eesistumise ajal toimuva kohta võib leida:

blogs.ec.europa.eu/minueuroopa
www.eu2017.ee/et
www.envir.ee/et/eesistumine
www.consilium.europa.eu/et/council-eu/presidency-council-eu

 

 

 

15
juuni

20.06 teavitusüritus “Rahvuvaheliste koostööprojektide rahastamisvõimalustest”

EKJA
Uudised

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Euroopa Liidu Läänemere Strateegia poliitikavaldkond Innovatsioon koostöös Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonnaga korraldavad teavitusürituse innovatsiooni- ja ettevõtlusprojektide rahastamisvõimalustest Euroopa territoriaalse koostöö programmide raames. Uus info ja kontaktide loomine, inspiratsioon ja konkreetsed näpunäited, kuidas leida rahastust piiriüleseks tegutsemiseks.

köp Sildenafil Citrate faktura Aeg: 20. juuni 2017 kell 13.30-17.00
För Cialis 100 mg på nätet visum Koht: Radisson Blue Olümpia, seminariruum Gamma. Liivalaia 33, Tallinn
Billig Cialis bestellen Kellele mõeldud: kõigile, kellel on ambitsiooni ja lennukust mõelda piiriüleselt ja kelle projekti idee keskendub lisaks
rahvusvahelisele koostööle ka innovatsioonil ja ettevõtluse arendamisele. Organisatsiooni tegevusvaldkond võib olla ükskõik milline ja osalema on oodatud nii riigiasutused, sihtasutused, erialaliidud, võrgustikud sh klastrid ja tehnoloogia arenduskeskused, MTÜd, teadus- ja haridusasutused kui ka eraettevõtted.

köp Viagra på nätet Arvidsjaur, Sverige Kavas:
• Rahvusvaheliste koostööprojektide rahastamisvõimalustest Euroopa Liidus- sh ülevaade rahastamise allikatest ja voorude
tähtaegadest. (Margarita Golovko)
• Läänemere Strateegia innovatsiooni poliitikavaldkonnast ja kogemused projekti rahastamisest Läänemere Interregist“ (Reet
Reismaa ja Tiiu Treier)
• Läänemere piirkonna programm – võimalused ja praktilised kogemused“ (Ilze Ciganska)
• Eesti-Läti programm – rohkem ühiselt arendatud tooteid ja teenuseid piiriregioonides (Helena Järviste)
• Praktilistest kogemustest projekti taotluste kirjutamisel (Liina Luup)
• Küsimused ja vastused.

Registreerimiseks kirjuta enne 19. juunit aadressil tiiu.treier@eas.ee.

Päevakava siin.

 

06
juuni

EKJA uudiskiri nr 34

EKJA
Uudised

Loe keskkonnajuhtimise uudiseid! EKJA juunikuisest uudiskirjast saad lugeda

  • EKJA üldkoosoleku kokkuvõttest
  • EKJA liikmete tunniandmisest Tallinna 32. keskkooli gümnasistidele
  • Rohelise Kontori videoloost ETV+-is
  • EMAS keskkonnaauhinna võitjatest
  • Tähtsamatest eesolevatest üritustest
  • Jne

06
juuni

Keskkonnajuhtimisest Eesti tulevikuettevõtjatele

EKJA
Uudised

Startup Stock Photos

http://katerubintheatre.com/?semen=broker-operazioni-binarie-consob-per-principianti&555=18 broker operazioni binarie consob per principianti Aprillikuu kahel päeval said Tallinna 32. keskkooli keskkonna- ja majandusõpetuse kallakuga klassi õpilased oma ala asjatundjatelt kuulda, mis on keskkonnajuhtimine ning kuidas seda ettevõttes rakendatakse. Oma kogemusi jagasid Tallinna 32. keskkooli keskkonnaõpetuse õpetaja Piret Vachti palvel ja ise soovi avaldanud Hedi Konrad Eesti Energiast ning Marju Pearnberg ABB-st.

Alljärgnevalt võttis Maarja Jõe kokku Hedi ja Marju tunniandmise kogemused ning uuris keskkonnaõpetuse õpetajalt koolinoorte teadmisi ja huvi keskkonnavaldkonna teemade osas.

Õpetaja rolli astunud Hedi ja Marju sõnul olid õpilased keskkonnajuhtimise teemast huvitatud ja võtsid tunnist aktiivselt osa.
Küsimuse peale, kas õpilastele oli lihtne keskkonnajuhtimisest rääkida, tõi Hedi välja, et nii õpilastele kui ka üldiselt keskkonnajuhtimisest rääkides on kõige suurem väljakutse seletada meie valdkonda ja tööd võimalikult lihtsalt ja selgelt ning teha seda seejuures nii, et ei tekiks väärarusaamu või ah-mingi-paberite-täitmine-suhtumist. Üldiselt aitas selgituste andmisel erinevate reaalsete näidete toomine ja võrdlusmomentide tekitamine. Kui tunni alguses tundus, et noortel oli arusaamine, et keskkonnakaitse ja keskkonnajuhtimine võrdub taastuvenergia ja energiasäästuga, siis tunni lõpuks tekkis loodetavasti pilt, et ettevõtte toimimisel jälgitakse süsteemselt kogu ettevõtte tegevust. Eesmärgiga olla efektiivne, seeläbi säästa raha ja ka keskkonda ning et see on ainuvõimalik tulevikku vaatamise viis.

http://stmarysvancouver.ca/?victor=lavorare-con-operazioni-binarie lavorare con operazioni binarie Mille poolest erineb keskkonna-majandusõppesuunaga klass tavaklassist?
Keskkonna- ja majandusõpetuse õppesuunaga klass erineb tavaklassist selle poolest, et seal
omandavad õpilased baasteadmised nii majandusest ja ettevõtlusest kui ka sellest, kuidas arvestada nii igapäevaelus kui ka ettevõtjana keskkonnaaspektidega. Näiteks kuidas hinnata toodete keskkonnamõju või kuidas suunata inimesi tegema säästlikumaid valikuid. Mõlemas õppeaines, nii majandus- kui ka keskkonnaõpetuses, on õpe pigem praktiline kui rangelt teoreetiline ja kui vähegi võimalik püütakse õppetöösse integreerida külalisesinejaid, ekskursioone, probleem- ja projektipõhist õpet.

tastylia online Millised keskkonnavaldkonna teemad tekitavad õpilastes kõige enam huvi?
Läbi aastate on olnud õpilaste meelisteemadeks säästev linnaplaneerimine ning toodete keskkonnamõju ning tarbimise teemad, kuna nendega suudab igaüks end suhestada. Linnaruumis tajutakse igapäevaselt, milline on mõju läbimõtlemata teede planeerimisel näiteks jalgrattaliiklusele. Samuti puutuvad õpilased üha varem kokku erinevate tarbimisotsustega, mille puhul on alati võimalik valida rohkem ja vähem keskkonnakahjulikuma toote/teenuse vahel.

buy seroquel 300mg\' order by 1 ; Kas tänastel õpilastel tuleviku ettevõtjatena on olemas piisavad teadmised ja vahendid tegutsemaks keskkonnahoidliku ettevõtjana?
Kindlasti vajavad õpilased ettevõtluse algetappides toetust, aga usun, et baasteadmised nad selleks saavad. Kui mitte midagi muud, siis on neil vähemalt eelnevaga võrreldes laiem silmaring ning mingi idee, kust suunast abi leida või informatsiooni otsida. Kui indiviidina näevad nad oma igapäevastel otsustel vähe jõudu, siis jätkusuutlik ettevõtlus on kahtlemata üks viise, kuidas oma tegevustele suurem mõõde anda.

binäre optionen rsi indikator Kas ja mida tuleks Eesti hariduses (nii kesk- kui kõrgkoolis) muuta, et ettevõtte kasumiteenimine ei tuleks looduskeskkonna arvelt?
Majandust ei tohiks õpetada keskkonnateadustest eraldiseisvana, õpilased ja üliõpilased peavad eranditult aru saama, et kui senine tegevus jätkub siis ei ole varsti seda, millega varem kasumit teeniti. Inglise keeles on selle kohta tore tsitaat “If you think economy is more important than the environment. Try counting your money when there is no air to breath”. Sama kehtib ju ka toidu, puhta vee jms kohta.

Buy Priligy overnight delivery Kas soovid omalt poolt veel midagi rõhutada, mis võiks keskkonnajuhtimisvaldkonna ekspertidele huvi pakkuda või mõtlema panna?
Tahaks ja loodan, et rohkem vaadataks ettevõtte tegevust värske pilguga ning otsitaks kohti, kus saaks bussiness-as-usual asemel teha asju hoopis teisiti. Innovatsioon ja kahtlemine (kas see, mida teeme, peab ikka just nii toimima?) on minu arust need kaks märksõna, mis aitavad meil liikuda jätkusuutlikuma tegevuse suunas.

EKJA liikmete keskkonnajuhtimise teemadel tunni andmine võiks muutuda traditsiooniks. Seda enam, et kevadeti on Tallinna 32. keskkool külalisesinejatele tunniandmiseks avatud ning mis saaks veel parem koht ja võimalus olla, kui keskkonna-majanduskallakuga klassi õpilastele rääkida keskkonnajuhtimisest ettevõttes otse praktikutelt.

02
juuni

19.06 infopäev „Keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiv ja selle rakendamine Eestis“

EKJA
Uudised

Keskkonnaministeerium kutsub infopäevale „Keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiv ja selle rakendamine Eestis“, kus tutvustatakse uusi põletusseadmetele rakenduvaid nõudeid, räägitakse nende mõjust ja ülevõtmisest Eestis. Lisaks antakse ülevaade ka heite vähendamise meetoditest ning seire nõuetest.

Infopäev toimub Keskkonnaministeeriumi (Narva mnt 7a) I korruse saalis beste binaire opties site 19. juunil.

PÄEVAKAVA
9:45-10:00 Kogunemine

10:00-10:45 Keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiviga (2015/2193) kaasnevad nõuded, nende rakendamine Eestis (KeM)

10:45-11:30 Keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi (2015/2193) rakendamise mõjud Eestis (KeM)

11:30-11:45 Kohvipaus

11:45-12:30 Tehnoloogiad heite piirväärtuste saavutamiseks (TTÜ)

12:30-13:15 Nõuded saastainete kontsentratsioonide mõõtmistele (EKUK)

 

Palun andke enda osalemisest teada hiljemalt 14. juuniks lingil: http://doodle.com/poll/hxaawvsdygvicu98

Kõigil osalejatel palutakse majja sisenemiseks kaasa võtta ID-kaart!

02
juuni

9.06 Resource Wisdom töötuba

EKJA
Uudised

Keskkonnaministeerium korraldab opleiding binaire opties 9. juunil koostöös Soome ettevõttega Induco ressursitõhususe teemalise töötoa – Resource Wisdom workshop.

Töötoa eesmärk on selgitada, kuidas ühiskond, tööstus ja kohalik võim saaksid koos eksisteerida võimalikult jätkusuutlikult ja ressursitõhusalt.

Soomes, Jyvaskylas on Resource Wisdom projekt mitmed positiivsed muudatused kaasa toonud. Lähemalt saab lugeda binäroptionen siit.

Töötoa sihtgrupiks on Tallinna lähiümbruse KOV esindajad, ettevõtted, ülikoolid ja teemast huvitatud aktiivsed kodanikud. Ajakava ja sisu tutvustuse nägemiseks klikka siia.

Töötuba toimub Keskkonnaministeeriumis ruumis 103 algusega kell 10.00.
Üritus on inglise keeles ja tasuta!

Töötoas osalemiseks kirjuta jaana.merisaar@envir.ee.

02
juuni

7.06 Ressursitõhususe analüüsi spetsialistide koolituse lõpetamine

EKJA
Uudised

Ettevõtete ressursitõhususe meetme raames viis Keskkonnaministeerium koos Tallinna Tehnikaülikooli ja ÅF-Consulting AS-iga (al mai 2017 Nomine Consult OÜ) läbi energia- ja ressursitõhususe audiitorite koolitust.
7. juunil algusega kell 14 toimub koolituse lõpetamine Mektorys (Raja 15, Tallinn).

Lõpuüritusele on oodatud ka meetme raames jagatavast toetusest huvitatud ettevõtted. Osalejatele räägitakse ressursitõhususe meetmest, toetuse taotlemisest ning selle eelduseks olevast ressursitõhususe analüüsist.

Ajakava

14.00 Kogunemine

14.15 Ressursitõhususe meetme tutvustus (Keskkonnaministeerium)

14.30 Toetuse taotlemine (KIK)

14.45 Koolituse kokkuvõte ja lõpetajate tutvustus

15.30 – … Vestlusring

Üritus annab võimaluse ettevõtete ja audiitorite vahel luua otsekontakte ning ettevõtetel küsida toetuse ja analüüsi kohta küsimusi.

Üritus on tasuta!

Lõpetusüritusel osalemiseks kirjuta jaana.merisaar@envir.ee.

31
mai

Avatud on kandideerimine keskkonnajuhtimise konsultantide Hea Tava nimekirja liikmeks

EKJA
Uudised

Keskkonnajuhtimissüsteemi konsultantide Hea Tava on koostatud Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni poolt eesmärgiga parandada keskkonnajuhtimise nõustamisteenuse kvaliteeti ja selle läbi tõsta ka organisatsioonide keskkonnategevuse taset.

Hästi toimiv keskkonnajuhtimissüsteem aitab organisatsioonil mõista tema tegevusest, toodetest ja teenustest tulenevaid võimalikke keskkonnariske ja -mõjusid ning neid läbi süsteemse keskkonnategevuse vältida ja vähendada. Rakendatud keskkonnajuhtimissüsteemi eesmärgipärasus, tõhusus ja nõuetele vastamine sõltub paljus kaasatud konsultandi pädevusest ja tema nõustamisteenuse kvaliteedist.

Tihti puudub ettevõtetel keskkonnajuhtimissüsteemi konsultanti otsides ja palgates arusaam keskkonnajuhtimissüsteemist ning kuidas see peaks efektiivselt ettevõttes tööle hakkama. Selleks on koostatud näpunäited keskkonnajuhtimissüsteemi esmarakendamist kavandavale organisatsioonile, millega saab tutvuda siin.

Keskkonnajuhtimise konsultantide Hea Tava nimekirja liikmed omavad kõrgharidust, vähemalt 5 aastast standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemide (ISO 14001, EMAS) nõustamiskogemust ja/või on töötanud vähemalt 5 aastat keskkonna-, kvaliteedi- või töötervishoiu ja –ohutuse juhina, on nõustanud viimase 3 aasta jooksul vähemalt 3 organisatsiooni standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamist, on regulaarselt täiendanud oma keskkonnajuhtimisalaseid teadmisi ning ei ole oma eelneva tegevusega kahjustanud keskkonnajuhtimise nõustamise head mainet.

Keskkonnajuhtimissüsteemide konsultandid, kes vastavad eelpool nimetatud nõudmistele, on oodatud esitama täidetud ja digitaalselt allkirjastatud ankeedi EKJA keskkonnajuhtimise arendamise komisjonile (komisjon@ekja.ee) hiljemalt 9. juuniks 2017.

Tutvu keskkonnajuhtimise Hea Tava puudutava informatsiooniga siin.

24
mai

ETV+ hommikusaates oli juttu Rohelisest Kontorist

EKJA
Uudised

19.aprillil oli ETV+ hommikusaates Kofe+ “Roheline maailm” saatelõigus juttu Eesti Energia “rohelisest kontorist”.

EKJA liikmele, Eesti Energia peakontorile omistati Rohelise Kontori tunnistus selle aasta alguses. Olavi Tammemäe Eesti Energia keskkonnajuht andis Maksim Galaninile vastuseid, mis teeb neist keskkonnahoidlikult tegutseva kontori. Kliki pildile ja kuula saadet!

25
apr.

8.06 Rohelise Kontori koolitus

EKJA
Uudised

8. juunil toimub Bliss konverentsikeskuses 1-päevane koolitus “Roheline Kontor – mis ja milleks?”

Tänapäeva inimene veedab ligi 70% oma ajast töökohal, üha enam kontoriruumides. Seetõttu on järjest olulisem tagada hea kontoriruumide kvaliteet ja keskkonnahoidlik töökorraldus, mis mõjutab otseselt meie meeleolu ja tööviljakust aga ka ümbritsevat keskkonda.

Euroopa Rohelise Kontori süsteem on lihtne keskkonnajuhtimissüsteem kontoritele, mis aitab tegeleda keskkonnamõju vähendamisega (nt energiasääst, ressursside kokkuhoid) ning aitab luua tervisliku töökeskkonna.

Euroopa Rohelise Kontori tunnistusi on Eestis välja antud alates 2013. aastast. Täna on Rohelise Kontori tunnistuse saanud 37 organisatsiooni, nende seas on näiteks DHL, Starman, Statistikaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, JCDecaux Eesti, Raidla Ellex Advokaadibüroo, Eesti Energia, Tallinna Haridusamet ja paljud teised.

Mis kasu toob Rohelise Kontori põhimõtete järgimine ettevõttele?

  • Võimaldab vähendada kontoripõhise tegevuse üldkulusid säästlikuma energia- ja ressursikasutuse ning jäätmetekke vähendamise kaudu,
  • motiveerib töötajaid ning tõstab nende tööviljakust,
  • tõstab ettevõtte mainet.

Rohelise Kontori süsteemi rakendamine pole raketiteadus, küll aga vajab see entusiastlikku pealehakkamist ning soovi oma organisatsiooni kontori tegevus viia vastavusse Rohelise Kontori kriteeriumitega. Koolitus „Roheline Kontor – mis ja milleks?“ annab hea ülevaate antud süsteemist ning jagab näpunäiteid, kuidas oma kontoris keskkonnahoidlikult tegutseda ja taotleda ka vastavat tunnistust.

Mida ühepäevane koolitus endas sisaldab?

  • Kasulikke teadmisi, kuidas oma kontoris alustada Rohelise Kontori süsteemi rakendamist,
  • Koolituse materjale, sh Rohelise Kontori käsiraamatut,
  • Kaht energiapausi ettekannete vahe peal,
  • Tunnistust koolituse läbimise kohta.

Koolitajateks on Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse eksperdid Harri Moora ja Evelin Piirsalu, kes on koostöös teiste EL riikidega Euroopa Rohelise Kontori süsteemi välja töötanud. Puhastusteenusest räägib Jaanika Tõnnisson ISS Eesti kvaliteedijuht.

Koolituse hind on 80€ (sh käibemaks). Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni liikmele kehtib soodushind 70€ (sh käibemaks).

Koolitusele registreerumiseks palun täita ankeet, mis asub SIIN. Registreerida saab kuni 4. juunini või kuni kohti jätkub.

Euroopa Rohelise Kontori tunnistust annab välja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA). Rohelise Kontori süsteemi kohta saab täpsemalt lugeda veel siit.

Koolituse päevakava

9.00 – 9.10           Sissejuhatus

9.10 – 9.30          Rohelise Kontori süsteem ja põhimõtted – rakendamise sammud ja eeldatav tulemus

9.30 – 10.00        Rohelise Kontori süsteemi rakendamise alustamine ja keskkonnategevuse ülevaatuse läbiviimine

10.00 – 10.30     Kontori keskkonnaeesmärkide püstitamine ja tegevuskava koostamine

10.30 – 10.45     Energiapaus

10.45 – 12.30     Keskkonnategevuse arendamine kontoris – energiatõhusus, ressursside säästlik kasutamine, jäätmete kogumise korraldus

12.30 – 13.15     Paus (lõunat on võimalik süüa Bliss buffee-restoranis, maja I korrusel)

13.15 – 14.05     Keskkonnategevuse arendamine kontoris – liikuvuskorraldus, keskkonnahoidlikud hanked, tervislik töökeskkond

14.05 – 14.55     Keskkonnategevuse arendamine kontoris – Jätkusuutlik puhastusteenus, millele peaks tähelepanu pöörama?

14.55 – 15.15     Energiapaus

15.15 – 15.45     Keskkonnategevuse tulemuslikkuse jälgimine ja mõõtmine

15.45 – 16.15     Rühmatöö

16.15 – 16.45     Kokkuvõte ja järgmised sammud

16.45                     Tunnistuste kätte andmine

24
apr.

3. mail toimub EKJA üldkoosolek

EKJA
Uudised

3.mail kutsub EKJA juhatus kõiki liikmeid osalema üldkoosolekul, mis toimub Park Inn Central hotellis Narva maantee 7c, ruumis Studio 1. Üldkoosolek algab hommikukohviga 9.30, millele järgneb eelmise aasta tegevuste kokkuvõte ning majandusaruande  kinnitamine. Samuti tutvustatakse 2017.a tegevuskava ja eelarvet ning antakse ülevaade keskkonnajuhtimise Heast Tavast, Rohelisest Kontorist ja vabatahte lepingust Keskkonnaministeeriumiga.

Põhikirja järgselt on juhatus ametis kaks aastat ning sel korral toimub juhatuse valimine. Lisaks sellele kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmed.

EKJA üldkoosolek on hääletusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poolte tegevliikmetest. Tegevliikmel on hääletusõigus.

Üldkoosoleku päevakava

9.30-10.00           Hommikukohv

10.00-12.00         Üldkoosolek

  • Üldkoosoleku avamine,
  • 2016. aasta tegevuste ülevaade,
  • 2016. aasta majandusaruande kinnitamine,
  • revisjonikomisjoni protokoll,
  • 2017. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine,
  • Revisjonikomisjoni valimine,
  • Juhatuse valimine,
  • Muud teemad (keskkonnajuhtimise Hea Tava, Roheline Kontor, vaba tahte leping Keskkonnaministeeriumiega)

12.00-13.00         Lõuna liikmetele

Osale ka pärast üldkoosolekut toimuval seminaril “Mis suunas puhuvad tuuled säästva arengu eesmärkide, keskkonnalubade ja -aruandluse ning keskkonnajuhtimise vallast?”. Loe täpsemalt siit.

Üldkoosolekule ja/või seminarile saab registreerida siit.

24
apr.

EKJA seminar „Mis suunas puhuvad tuuled säästva arengu eesmärkide, keskkonnalubade ja –aruandluse ning keskkonnajuhtimise vallas?”

EKJA
Uudised

3. mail toimub EKJA poolepäevane seminar „Mis suunas puhuvad tuuled säästva arengu eesmärkide, keskkonnalubade ja –aruandluse ning keskkonnajuhtimise vallas?”

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon pöörab sel kordsel seminaril tähelepanu ettevõtte keskkonnategevuse kajastamisele. Keskkonnaministeerium ja tema allasutused tutvustavad hetkeseisu ja tulevikuplaane keskkonnalubade ja aruandluse teemadel ning keskkonnajuhtimise valdkonna arendamisest. Esmakordselt kajastame EKJA raames maailmamastaabis ja ka Eestis olulist säästva arengu eesmärkide tausta ning kuidas ettevõtted saaksid rahvusvahelistesse kokkulepetesse panustada.

Seminar lõppeb aruteluga, kus kõigil ettevõtetel on võimalik avaldada arvamust keskkonnajuhtimise valdkonna arendamisel.

Seminar toimub Park Inn by Radisson Central Tallinn hotellis (Narva mnt 7c), ruumis Studio 1. Seminarist osavõtt on EKJA liikmetele tasuta, teistele 20.00 eurot. Seminarile palume end registreerida hiljemalt 26. aprilliks k.a. Registreerumiseks palun täita ankeet, mis asub SIIN.

Päevakava

13.00-13.30         Mis on säästva arengu eesmärgid (SDG – sustainable development goals) ning kuidas riik neid täidab? Eili Lepik, Riigikantselei Strateegiabüroo nõunik

13.30-14.00         Kuidas saavad ettevõtted säästva arengu eesmärkidesse panustada? Kaja Peterson, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse programmijuht

14.00-14.30         Keskkonnaandmete kogumise eest vastutava Keskkonnaagentuuri tulevikuplaanid aruandluse teemal. Imre Aruoja, Keskkonnaagentuuri nõunik

14.30-14.45        Energiapaus

14.45-15.15         Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS hetkeseis ning arengud. Vivian Uibo, Keskkonnaameti  keskkonnaosakonna nõunik

15.15-15.45         Keskkonnaministeerium tutvustab keskkonnajuhtimise valdkonna arendamise plaane. Karen Silts ja Ivo Krustok, Keskkonnaministeerium

15.45-16.15         Arutelu: Millised riigipoolsed meetmed ergutaksid ettevõtteid keskkonnajuhtimissüsteeme rakendama?

 

 

07
märts

Tutvu keskkonnajuhtimissüsteemide seminari ettekannetega

EKJA
Uudised

6. märtsil toimus seminar, mis tutvustas sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemide peamisi kitsaskohti. Lisaks tutvustati ISO standardi kohast energiajuhtimissüsteemi ning võimalusi teostada tasuvaid investeeringuid ressursitõhusatesse tehnoloogiatesse. Päeva alustati uue projekti tutvustusega, mis panustab keskkonnajuhtimissüsteemide ja ringmajanduse põhimõtte laiemale kasutusele, rakendamisele ettevõtetes.

Seminari ettekannetega saate tutvuda siin:

28
veebr.

EKJA uudiskiri nr 33

EKJA
Uudised

Seekordsest uudiskirjast saad põhjaliku ülevaate EKJA juhatuse tegemistest. Milliseid EKJA liikmeid tunnustati keskkonnaministri vastuvõtul ning kuidas läheb Rohelise Kontori rindel. Põnevat lugemist!

22
veebr.

Keskkonnaministri vastuvõtul tunnustati ka EKJA liikmeid

EKJA
Uudised
Foto: Jake Farra

AS Eskaro kvaliteedijuht Anni Turro võtab vastu EL ökomärgise sertifikaadi. Foto Jake Farra

Pille Metsik ja Jane Änilane Ensto Ensek AS-ist saavad kätte keskkonnajuhtimise kategooria võidu. Foto: Jake Farra

Aasta algul toimus keskkonnaminister Marko Pomerantsi vastuvõtt, kus tunnustati 2016. aasta kõige keskkonnasõbralikumaid ettevõtteid ja keskkonnategusid. Üldvõidu pälvis Starship Technologies OÜ maailma esimese kullerteenuse roboti arendamise ja turule toomise eest.

Keskkonnasõbraliku ettevõtte 2016 auhinnale kandideeris sel korral 11 ettevõtet, kokku kolmes kategoorias. Keskkonnasõbraliku toote või teenuse kategoorias sai võidu Starship Technologies. Pakikande roboti energia- ja keskkonnasääst on võrreldes autoga tehtava kullerteenusega märgatav. Starship Technologies viimati läbi viidud uuringute kohaselt väheneb energiakulu ja CO2 heite õhku paiskamine koguni 10 korda. Lisaks tunnustati selles kategoorias veel OÜ Nordic Botanical´i, Epokate OÜ-d, Pakendivaba toidupoodi Paljas Pala ning AS Estkot. EKJA liige AS Estko, omab alates 2016.a peaaegu kõigis puhastusvahendite tooterühmades EL ökomärgisega (EL Lilleke) tooteid.

Teises kategoorias, keskkonnajuhtimine, sai võidu EKJA tegevliige Ensto Ensek AS, kes on koostöös Soome kolleegidega välja töötanud Ensto Green Office kontseptsiooni. Selles on keskendutud materjalide kasutamise optimeerimisele, elektrienergia säästlikule tarbimisele ning jäätmete taaskasutamisele.

Kolmandas kategoorias, keskkonnasõbralik tootmisprotsess, sai võidu Lennuliiklusteenistuse AS, kes on edukalt rakendanud projekti FRA (Free Routing Airspace), mille eesmärk on Euroopa õhuruumi kasutamise efektiivsuse suurendamine.

Keskkonnaministri vastuvõtul anti pidulikult üle ka EL ökomärgise sertifikaat Eskaro AS laevärvile Primo 2. Laevärv Primo 2 läbis juba kolmandat korda EL ökomärgise taashindamise. Seda laevärvi võib lugeda Eesti EL ökomärgise ajaloo alustajaks, kuna 2008. aastal sai just see toode Eestis esmakordselt EL ökomärgise sertifikaadi. AS Eskaro kvaliteedijuht Anni Turro on pikaajaline EKJA liige.

Kõigile võitjatele ja tunnustatule õnnesoovid ka EKJA poolt!

Keskkonnaauhinna kodulehelt saate täpsemalt lugeda, millega võitjad ja tunnustatud tegelevad: http://www.keskkonnaauhind.ee/kandidaadid-2016

06
veebr.

Eesti Energia peakontor sai Rohelise Kontori tunnistuse

EKJA
Uudised

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon andis pidulikult Eesti Energia Lelle tänaval asuvale peakontorile üle Rohelise Kontori tunnistuse. 

Euroopa Rohelise Kontori süsteemi tunnistused antakse organisatsioonidele, kes on silma paistnud keskkonnateadlike lahendustega oma töökeskkonnas, näiteks jäätmete liigiti kogumine, efektiivsem vee ja energia kasutamine, töötajate teadlikkuse tõstmine. Rohelise Kontori süsteemi eesmärgiks on hoida töötajate tervist ja vähendada kontorite keskkonnamõju, aidates organisatsioonidel seekaudu ka raha säästa.

„Keskkonnahoidlik tegutsemine on täna meie jaoks igapäevatöö osa ning keskkonnahoidlikku suhtumist ootab meilt ka omanik – Eesti riik,“ kommenteeris Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter „Eesti Energia on keskkonnamõjude vähendamiseks viimastel aastatel palju ära teinud. Ainuüksi eelmisel aastal viisime ellu mitu keskkonnahoidlikkusele suunatud projekti: tõhustasime välisõhu kvaliteedi seiret püstitades Vaivara vallas seirejaama ja vähendasime allmaakaevandamise mõju keskkonnale rajades Estonia kaevanduses ammendunud kamberplokkidesse suuremahulise allmaa settebasseini. On loomulik, et ka oma kontoris mõtleme ja käitume keskkonda säästvalt ning mul on hea meel tõdeda, et seeläbi oleme jõudnud Rohelise Kontori staatuseni,“ lisas Sutter.

„Kontoriruumide kvaliteet on muutunud üha olulisemaks, sest mõjutab otseselt meie meeleolu ja tööviljakust ning suurema osa oma ajast, ligi 70%, veedame kontoriruumides,“ sõnas EKJA juhatuse liige Harri  Moora. „Meil on hea meel, et Rohelise Kontori süsteem on populaarsust kogunud ning 36. organisatsioonina saab selle tunnistuse Eesti Energia peakontor. Tallinnas, Lelle tänaval asuv kontor on heaks eeskujuks ka teistele suurtele ettevõtetele, kuidas ligi 5000 ruutmeetril, üheteistkümnel korrusel ja ca poole tuhande töötajaga on võimalik edukalt Rohelise Kontori põhimõtteid rakendada,“ kommenteeris EKJA juhatuse esimees Jana Kelus.

Info Rohelise Kontori kohta leiab siit: http://www.ekja.ee/et/roheline-kontor/
IMG_1536    IMG_1537    IMG_3094

30
jaan.

6.03 seminar “Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise kitsaskohad ning investeerimisvõimalused ressursitõhusatesse tehnoloogiatesse“

EKJA
Uudised

6. märtsil toimub Keskkonnaministeeriumi I korruse konverentsisaalis (Narva mnt 7a) EKJA selle aasta esimene seminar. Seminari fookuseks on keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise kitsaskohad sertifitseerijate kogemusel. EKJA kogenud liikmed sertifitseerimise vallas: Burea Veritas Eesti, DNV GL Estonia ning Metrosert AS jagavad ettevõtetele ning konsultantidele oma kogemusi seoses ISO 14001:2015 ja EMAS sertifitseerimisega. Lisaks keskkonnajuhtmissüsteemidele saab kuulata põnevaid ettekandeid energiajuhtimissüsteemist ISO 50001 ja selle erinevusest ISO 14001-ga ning investeerimisvõimalustest energia- ja ressursitõhusatesse tehnoloogiatesse.

Seminaril osalemine on EKJA liikmetele tasuta, teistele maksab 20.00 eurot. Seminarile saab registreerida kuni 2.märtsini, täites registreerimisankeedi, mis asub SIIN.

Seminari päevakava

12.40 – 13.00 Sissejuhatus pärastlõunasse ning EMASit ja ringmajandust edendava projekti tutvustus
Harri Moora ja Evelin Piirsalu, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus

13.00 – 14.30 ISO 14001:2015 rakendamise kitsaskohad Bureau Veritas Eesti ja DNV GL Eesti näidetel
Andro Kivistik, Bureau Veritas Eesti OÜ ja Andres Kalda, DNV GL Eesti
Andro Kivistik ja Andres Kalda toovad oma organisatsiooni töökogemuste põhjal välja uue ISO 14001:2015 standardi rakendamisel korduma kippuvad vead.

14.30 – 15.00 EMAS määrus ning selle rakendamise peamised kitsaskohad Metroserdi näidetel
Andres Martma, AS Metrosert
Andres Martma räägib EMAS määruse uuendustest ja tulevikust ning toob töökogemuste põhjal välja peamised mittevastavused EMAS määruse kohase keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisel.

15.00 – 15.30 Arutelu ja sirutuspaus

15.30 – 16.00 ISO 50001 energiajuhtimissüsteemi standardi ülevaade ja selle erisus ISO 14001-ga
Andro Kivistik, Bureau Veritas Estonia OÜ

16.00 – 17.00 „Kuidas teostada tasuvaid investeeringuid energia- ja ressursitõhusatesse tehnoloogiatesse?“
Mart Moora, CoreGrow OÜ
Mart Moora tugineb oma ettekandes praktilistel näidetel investeeringutest, nende elluviimisest ja tulemustest. Kajastades investeeringute ettevalmistuse ülesehitust, millistest tehnilistest nõuetest ja muutujatest sõltuvad investeeringute tasuvusnäitajad. Kuidas leida sobivat finantseerimismudelit? Millised on teenuspaketid energia- ja ressursitõhususe investeeringute teostamiseks?

03
jaan.

EKJA uudiskiri nr 32

EKJA
Uudised

Aasta lõpus ilmus EKJA 32.uudiskiri, seekord elektroonselt ning edaspidi pole tigupostina ja paberkujul EKJA uudiseid oodata.

2016.aasta uudiskirjas on lühike ülevaade 1.jaanuarist kehtima hakanud seadustest ning muudest ees ootavatest muudatustest. Lisaks info eesolevate koolituste kohta ning tavapäraselt ISO 14001 statistika. Natuke on pikemat lugemist ka EKJA viimase kuue kuu tegemistest. Uudiskirja saab lugeda siit.FB uudis

21
dets.

Roheline Kontor kogub populaarsust

EKJA
Uudised

IMG_7670 copyOktoobrikuu algul toimus keskkonnajuhtimissüsteemi EMAS ja Rohelise Kontori konverents, kus muuhulgas anti kätte Rohelise Kontori tunnistused ning tunnustati 2016.a parimat kontorit. Tänaseks on, lihtsa kontoritele mõeldud keskkonnajuhtimissüsteemi, Rohelise Kontori tunnistuse saanud 31 avaliku- ja erasektori kontorit üle Eesti ning selle aasta lõppedes on lisandumas veel 4 kontorit.

Rohelise Kontori süsteem sai alguse 2011. aastal alanud EL Leonardo da Vinci programmi rahastatavast projektist „Rohelise Kontori võrgustik Euroopa Liidus“. Antud rahvusvahelises projektis osales EKJA asutajaliige Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) ning 3-aastase projekti käigus töötati välja mitmed materjalid (Rohelise Kontori käsiraamat, ökoloogilise jalajälje kalkulaator, virtuaalne roheline kontor jne) ja kriteeriumid, mis on abiks tänastele Rohelise Kontori süsteemi rakendajatele. Esimesed Rohelise Kontori tunnistused andis välja SEI Tallinn, kuid alates 2015. aastast annab tunnistusi välja ning süsteemi tööd koordineerib EKJA.

Rohelise Kontori tunnistuse saavad organisatsioonid, kes tegutsevad vastavalt paika pandud keskkonnahoidlikele ning töötajasõbralikele põhimõtetele. Tänu süsteemsele tegutsemisele kaasneb nii loodusvarade säästlikum kasutamine (pabertooted, erinevad kontoritarbed, elektri- ja soojaenergia, fossiilsed kütused jne), jäätmetekke vähenemine kui ka sellest tulenev kulude kokkuhoid ning tervislikum töökeskkond.
Paljud kontorid on mõistnud, et lisaks üldkulude vähenemisele säästlikuma energia- ja ressursikasutuse osas, motiveerib Rohelise Kontori süsteemi loomine ka töötajaid, ühendab kollektiivi ning loomulikult tõstab ka ettevõtte mainet.

Advokaadibüroo Raidla Ellex juhtivpartner Ants Nõmper lisab: „Meil on hea meel ühe esimese Rohelise Kontori kriteeriumid täitnud Eesti advokaadibüroona oma valdkonnas ideed tutvustada. Advokaadibüroo igapäevases töös on paratamatult väga palju paberimajandust ja siit ka vajadus, kuidas oma äris ressursse teadlikumalt juhtida. Täna, Rohelise Kontorina, oleme esimese sammuna vähendanud paberikasutust ning vabanenud plastikpakendis joogitarnetest oma igapäevases töökeskkonnas.“

„Rohelise Kontori põhimõtted on muutumas nii organisatsioonidele kui töötajatele üha olulisemaks. Mõtleme rohkem sellele, kuidas toimetada keskkonnasäästlikult ja nautida töökeskkonda, kus veedame suure osa oma päevast. Mõnusas kontoris töötamine tõstab ka oluliselt tööviljakust ja tootlikkust,“ ütles Rohelise Kontori süsteemi eestvedaja ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) programmijuht Harri Moora.

Oktoobri algul toimunud „EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi ja Rohelise Kontori konverentsil“ anti üle 2016. aasta tunnistused ja aasta parima Rohelise Kontori auhind. Toimunud üritus võttis kokku Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projekti, mille tulemusel rakendati 2015. aastal Tallinna Keskkonnaametis Euroopa keskkonnajuhtimissüsteem EMAS ja mitmetes ametites Rohelise Kontori süsteem.

Toimunud konverentsil pärjati aasta parima Rohelise Kontori auhinnaga Paldiski mnt 48A kontorihoone, kus asuvad Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Munitsipaalpolitsei Amet, Energiaagentuur ja väiksemad sihtasutused. “Paldiski mnt 48A kontorihoones töötavad erineva suurusega linnaasutused, kes kõik pingutavad oma võimaluste piirides ühise eesmärgi nimel, et tagada mugav, kestlik ja keskkonna suhtes vastutustundlik organisatsioonikäitumine. Hoolime väga oma töötajate tervisest ja heaolust, pakkudes võimalust töökeskkonnas saada massaaži, stretchingut, arstiabi, toituda tervislikult ning liikuda mere ääres ja osaleda toredatel ettevõtmistel. Vaatame maailma läbi roheliste prillide,” kommenteeris Paldiski mnt 48A hoones tegutseva Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti arendus- ja haldusosakonna peaspetsialist Aire Johanson.

Eelmisel aastal oli parimaks Roheliseks Kontoriks Statistikaamet. EKJA liikmetest on Rohelise Kontori tunnistuse saanud DHL Eesti, Ragn-Sells AS, Rödl ja Partner OÜ.

Rohelise Kontori materjalidega saab tutvuda EU Green Office kodulehel ning tunnistuse saamise kohta saab täpsemalt lugeda EKJA kodulehelt.

Maarja Jõe

21
dets.

Keskkonnainnovatsiooni lahendustest Arvamusfestivalil

EKJA
Uudised

2

Ettevõtjad peaksid tegema keskkonnateadlikumaid valikuid ja riiklikul tasandil tõhustaks keskkonnainnovatsiooni arendamist tihedam koostöö, leidsid augusti keskpaigas Paides toimunud Arvamusfestivalil osalenud Keskkonnainnovatsiooni ala arutlejad.

Advokaadibüroo GLIMSTEDT kutsus ellu ja korraldas koostöös Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsatsiooniga 13. augustil Paides Keskkonnainnovatsiooni ala arutelud, mille eesmärk oli leida üheskoos lahendusi, kuidas tõhustada keskkonnainnovatsiooni ettevõtlussektoris.

Arutati, mis on keskkonnainnovatsioon, kuidas innovatsioon aitab luua uusi ärivõimalusi ja mil moel mõõta keskkonnainnovaatiliste lahenduste mõju. Arutlejate sõnul aitaks keskkonnainnovatsiooni oluliselt tõhustada riiklikul tasandil ministeeriumide ülene arengustrateegia, samuti tuleks koostööd suurendada erasektori ja teadusasutuste vahel.

Arutelude tulemusena nähti, et keskkonnainnovaatiliste lähenemiste suurendamiseks erinevates ärisektorites tuleks eelkõige suurendada teadlikkust – nii võimaluste, mõjude kui tehniliste lahenduste osas. Eraldi tähelepanu pöörati ka tulevikutehnoloogiatele ja tutvustati Eesti säästliku innovatsiooni teerajajaid. „Keskkonnainnovatsiooni arendamisel peaks IKT-lahendustel olema toetav roll, mis aitab ettevõtte tegevuse nii äri kui keskkonna jaoks päriselt ka kasulikumalt tööle panna,“ leidsid keskkonnahuvilised arutlejad.

Ala viimasel arutelul keskenduti üha populaarsemaks muutuva mahetootmise jätkusuutlikkusele ja ka seal leiti, et teadlikumate valikute tegemine aitaks valdkonna ja inimeste tervise arengule märkimisväärselt kaasa.

Aruteludes osalesid teiste seas keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson, Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe, Startup Estonia projektijuht Caroline Rute, Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura, Innovation Norway Baltikumi esinduse juht Tiina Link, SEI Tallinn juhataja Lauri Tammiste, OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristo Tuurmann ja veel hulk teemasse pühendunud ettevõtjaid ning eksperte.

12.-13. augustil Paides peetud neljandal Arvamusfestivalil peeti maha pea 230 arutelu ja neil osales ligi 9000 inimest. 2017. aastal toimub Arvamusfestival 11. ja 12. augustil Paides.

Täname koostööpartnereid, kes aitasid ala keskkonnasõbralikuks kujundada – Plastrex, Toom Tekstiil, Elise Aed.

Keskkonnainnovatsiooni ala pildid.

Kristel Laurson

19
dets.

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni külastusreis Pärnu- ja Saaremaale

EKJA
Uudised

29-30. septembril 2016 toimus EKJA sügisene külastusreis Harjumaa, Pärnumaa ja Saaremaa ettevõtetesse tutvumaks nende tootmise ja keskkonnaalase tegevusega.

Ringreisi alustasime Keilast, kus tutvusime Ensto Ensek AS tegevusega. Ensto on rahvusvaheline clean tech ettevõte, mis on spetsialiseerunud elektriseadmete ja –tarvikute väljatöötamisele, valmistamisele ja turustamisele elektrienergia jaotamise ja selle igapäevase tarbimise jaoks. Keila tehas on koostetehas, kus on eraldi ka metalliosakond. Tegemist on Soome pereettevõttega ning 95% toodangust eksporditakse. Ensto Ensek on juurutanud muljetavaldava loetelu erinevatest juhtimisvahenditest tõstmaks oma tegevuse tõhusust – väga heal tasemel on juurutatud 5S ja parendusprojektide süsteem, samuti ISO 14001 standardi järgne keskkonnajuhtimissüsteem. Märkimist väärib kindlasti ka ettevõtte initsiatiiv muuta töötajate jäätmete sortimisega seotud harjumusi ka kodus läbi ettevõtte territooriumil asuva jäätmejaama, kuhu töötajad saavad kodust tuua lahuskogutud jäätmeid, nagu vanad ravimid, patareid, segapakendid, reostunud pakendid, vana elektroonika jne. Hiljuti oli läbi viidud põhjalik energiaaudit.

IMG_2569Pealelõunal külastasime Valmos OÜ spoonitehast Audrus. Peamiselt kasest mööblispooni tootev ettevõte on viimasel ajal pidanud, vastavalt turu nõudlusele, oma tegevust ümber kohandama ning alustama ka vineerispooni tootmisega. Ettevõtte on juba pikemat aega olnud tarnijaks Rootsi kodukaupade kontsernile IKEA, mis on tuntud muuhulgas ka tarneahelas keskkonnaküsimustega tegelemise poolest. See ning ka pidev hinnasurve on sundinud ettevõtet tegelema ressursside efektiivsema kasutamisega, näiteks vee korduskasutusvõimaluste leidmisega ning energiatootmise tõhusamaks muutmisega. Üheks huvitavaks aspektiks on see, et puidupaku liikumine on jälgitav läbi terve tootmisprotsessi. Ehk on võimalik väga täpselt analüüsida, millise kvaliteediga spooni on võimalik toota teatud omadustega puidust.

Pärnus tutvusime veel Pernova hariduskeskusega (www.pernova.ee),mis pani nii mõnelgi mõtte liikuma, et mõne järgmise ettevõtte ürituse võiks nende ruumes teha. Õhtuprogrammi kuulusid ühiskülastus Endla teatrisse ning õhtusöök kohvik-restoranis Hea Maa, millega kõik väga rahule jäid.

Teise külastuspäeva hommik oli ärev, Pärnu rannas möllavat tormist merd vaadates tuli otsustada, kas võtta ette meretagune reis Saaremaale. Vapralt otsustati Virtsu välja sõita ning järgmine otsus seal vastu võtta. Sadamasse jõudes oli ilma päikseline, olukord rahulik ning enamik otsustas siiski seiklusega jätkata.
IMG_2608Üks külastusreisi kõrghetki oli kindlasti Lümandas asuva Limex OÜ lubjatootmisega tutvumine. Lümandas töötab praegu Eestimaa ainuke lubjapõletuse maa-ahi. Piirkond on tuntud kui ajalooliselt välja kujunenud lubjakivi kaevandamise ja lubjapõletuse ala. Traditsioonilisel meetodil lubjapasta tootmist hoiavad üleval 4 kohalikku töömeest, kes suvel toodavad lupja aga talvel teevad tootmise tarbeks metsa. 2014. aastal avati ettevõtte maadel lubjapark koos matkarajaga, kus toimuvad regulaarselt koolitunnid ning mida suveperioodil on võimalik külastada ka individuaalselt.

Seejärel sõitsime Kuressaarde, kus külastasime Trelleborg AS-i, mille põhitegevuseks on kummi-ja metalldetailide tootmine allhanke korras masinatööstuse ja autotööstuse ettevõtetele Euroopas. Põhjaliku ülevaate ettevõtte tegevusest andsid ning ringkäigu tegid tootmis- ning kvaliteedijuht. Ka siin tootmisettevõttes on keskkonnateemadest esikohal ressursitõhusus ja jäätmete vähendamine. Ringkäigul jäid silma asjalikud, konkreetsed, lihtsalt haaratavad juhendid töökohtadel, kust nii mitmedki EKJA liikmed said inspiratsiooni oma tööks.

Tagasiteel selgus, et tormituuled oli seisanud liikluse Kuivastu-Virtsu liinil ning koju jõudmine lükkus teadmatusse. Nii saimegi sadamas oodata pea 5 tundi, kuid heas seltskonnas möödus aeg kiiresti. Reisiseltskond oli üksmeelne ja rõõmus ning ootamisele kulunud aeg sai kasulikult täidetud tutvumisringi näol.

EKJA tänab kõiki lahkeid võõrustajaid, toredaid osalejaid ning kohtumiseni järgmistel kordadel.IMG_2615

Luule Sinnisov

30
nov.

Lisandus 3 uut Rohelist Kontorit

EKJA
Uudised

Novembri lõpus toimus Tallinna linna ametiasutuste töötajatele jäätmeinfopäev.

Infopäeva eesmärk oli jagada teavet jäätmete liigiti kogumisest, erinevatest jäätmeliikidest ja üldisest jäätmekorraldusest linna asutuste töötajatele, kes igapäevaselt vastutavad kontori haldamise eest, tegelevad erinevate heakorra küsimustega linnas ning Rohelise kontori süsteemi rakendamisega oma ametis/linnaosas. 2016. aasta parimaks roheliseks kontoriks nimetatud Paldiski mnt 48a kontorihoone jagas häid kogemusi Rohelise Kontori põhimõtete rakendamisel.

Infopäeval anti kätte tunnistused Rohelise Kontori kriteeriumid täitnud organisatsioonidele: Kristiine Linnaosa Valitsusele, Põhja-Tallinna Valitsusele ning Tallinna Linnaarhiivile.

DSC01701-1

29
nov.

Äripäevas artikkel Rohelisest Kontorist

EKJA
Uudised

Äripäeva novembrikuises Ehituse lisas on lehekülgedel 32-36 kirjutatud Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni poolt välja antavast Rohelisest Kontorist “Kontori kvaliteet määrab töö viljakuse”.

Suur osa töötavast elanikkonnast veedab 70% oma ajast kontoriruumides. Seetõttu on järjest olulisem kontoriruumide kvaliteet, mis mõjutab otseselt meie meeleolu ja tööviljakust. Tulevik ja trendid liiguvad ka selles valdkonnas järjest rohkem nö roheliste lahenduste suunas.
SEI Tallinna programmijuht Harri Moora tutvustas Rohelise Kontori põhimõtteid.

Rohelise Kontri artikkel äripäevas

22
nov.

Kandideeri “Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte” konkursile tähtaeg 30.11 2016

EKJA
Uudised

Konkurssi Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte korraldatakse igal aastal eesmärgiga selgitada välja keskkonnasõbralikud ettevõtted, kes on rakendanud meetmeid, millel on positiivne mõju keskkonnale ning samas innustada konkursi võitjate tunnustamise kaudu ka teisi ettevõtteid, organisatsioone ja eraisikuid kasutama sarnaseid keskkonnasõbralikke lahendusi. Osalema on oodatud kõik ettevõtted, kes on viimase 12 kuu jooksul keskkonnasaaste vähendamise ja keskkonnahoiu suurendamise nimel enam panustanud.

Keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitli pälviv organisatsioon saab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel valida välja pakutud auhindade seast keskkonnatulemuslikkuse või enesetäienduseks auhinna, mille maksimaalne väärtus on 35 000 eurot. Lisaks saavad üldvõitja ja valdkondade võitjad oma käsutusse keskkonnamärgise, mida võivad kasutada oma kirjaplangil, trükistel ja toodete/teenuste reklaamimisel.

Konkursil osalemine
Osalusvorm on kolmest osast koosnev küsimustik, mis puudutab organisatsiooni viimase 12 kuu keskkonnaalast tegevust ja reaalseid tulevikuplaane. Ankeedi kolm osa jagunevad nagu valdkonnadki: keskkonnajuhtimine, keskkonnasõbralik toode või teenus ja keskkonnasõbralik protsess.
Kandideerimistingimused:
1.      Kandidaadi esitaja võib olla organisatsioon ise või erialaliit;
2.      Organisatsioonide all mõistetakse ettevõtteid, ametiasutusi, kohalikke omavalitsusi, valitsusväliseid organisatsioone, avalik-õiguslikke asutusi, nende osi või ühendusi, millel on oma tegevusvaldkond ja iseseisev juhtimine, olenemata sellest, kas nad on iseseisvad juriidilised isikud või mitte;
3.      Kandideerida saab kolmes valdkonnas: keskkonnajuhtimine, keskkonnasõbralik toode või teenus ning keskkonnasõbralik protsess;
4.      Organisatsioon võib kandideerida mitmes valdkonnas korraga;
5.      Organisatsioonil ei ole kohustust vastata kõigile ankeedis toodud küsimustele, kuid vastamata jätmist tuleb põhjendada;
6.      Organisatsioon ei tohi olla viimase 12 kuu jooksul kohtu poolt keskkonnaalaste rikkumiste pärast süüdi mõistetud;
7.      Kandideerida võivad ka varasematel konkurssidel osalenud organisatsioonid ja lubatud on sama tootega konkursil osalemine tingimustega, et toodet on edasiarendatud;
8.      Osalemiseks tuleb kandidaadi kohta täita elektrooniline ankeet.

Hindamine
Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte kategooria kandidaatide hindamisel lähtub komisjon osalemisankeedi küsimuste temaatilisest jaotumisest ning kriteeriumite tähtsuse osakaalust.
Valdkondlikud kriteeriumid:
1.      keskkonnajuhtimine – integratsioon, tulemuslikkuse pidev paranemine, vastutus, töötajate kaasamine, pühendumus, metoodika laialdase kasutamise potentsiaal ning lisapunkte antakse äri ja elurikkuse temaatikate eduka ühildamise eest;
2.      keskkonnasõbralik toode või teenus – innovatsioon, keskkonna kasud, sotsiaalsed kasud, majanduslikud kasud, pühendumus, metoodikate laialdase kasutamise potentsiaal  ning lisapunkte antakse äri ja elurikkuse temaatikate eduka ühildamise eest;
3.      keskkonnasõbralik protsess – innovatsioon, keskkonna kasud, sotsiaalsed kasud, majanduslikud kasud, pühendumus, metoodikate laialdase kasutamise potentsiaal ning lisapunkte antakse äri ja elurikkuse temaatikate eduka ühildamise eest.

Esimest korda antakse Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte konkursi raames välja ka rahva lemmiku tiitel. Selleks luuakse hääletusvõimalus Delfi keskkonnas. Hääletus toimub detsembri keskpaigas.

Konkurss kestab 30. novembrini ning peale seda toimub ka rahva lemmiku valimine Delfi vahendusel.

1. Kodulehekülg, mille kaudu saate avalduse esitada: http://www.keskkonnaauhind.ee/osale-konkursil
2. Auhinnad: http://www.keskkonnaauhind.ee/auhinnad
3. Delfi sisuleht: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/keskkondmeieumber/

26
okt.

Lükkub edasi detsembrikuusse: 15.11 lühiseminar “Millised on rahastusvõimalused energia- ja ressursitõhususe saavutamiseks?”

EKJA
Uudised

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon lõpetab 2016. aasta kahe lühiseminariga. Lühiseminaride eesmärk on pakkuda oma liikmetele vajalikku informatsiooni erinevatest võimalustest ning käimasolevatest poliitika suundadest, mis toetavad organisatsiooni jätkusuutlikku arengut. Peagi tuleb info ka teisest lühiseminarist.

Keskkonna- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi üheks prioriteediks täna on avaliku- ning erasektoris suurema ressursi- ja energiatõhususe saavutamine. On ju teada, et Eesti näitajad tööjõu tootlikkuse osas on Euroopa Liidus ühed madalamad, mis tähendab ka seda, et raiskame tohutult ressursse. Energiamajanduse korralduse seadus (ENMAKS) on tänaseks jõustunud, mille alusel on suurettevõtetel kohustus iga nelja aasta tagant läbi viia energiaaudit (järgmine tähtaeg dets 2019). Samas on Keskkonnaministeeriumis välja töötatud energia- ja ressursitõhususe meede, mille abil on võimalik ettevõttel suurendada oma ressursitootlikkust. Antud lühiseminaril antakse ülevaade toetusvõimalustest ning teenusepakettidest, mis panustavad ettevõtete energia- ja ressursitõhususse.

Aeg: 15.11.2016 lükkub edasi detsembrikuusse
Koht: Ruum Linda, Kreutzwald Hotell Tallinn, Endla 23

Lisainfo ekja@ekja.ee või 6276 115.

Kava
14.00 Lühiseminari avamine
14.10 – 14.50 „Ettevõtete energia- ja ressursitõhususe meede“
Ivo Krustok, Keskkonnaministeerium
Ivo Krustok annab ülevaate ettevõtete energia- ja ressursitõhususe meetmest ning eelkõige selle peagi avanevast investeeringute osast, sh hindamisjuhendist. Samuti tutvustab ta ka teisi EL ressursitõhusust toetavaid finantsinstrumente.

14.50 – 15.10 „Energiamajanduse korralduse seadusest ning miinimumnõuded energiaauditile määrusest“
Madis Laaniste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Madis Laaniste tuletab ettevõtetele meelde nende kohustused seoses ENMAKS seadusega (kohustused, tähtajad jms) ning tutvustab määrust, mis kehtestab miinimumnõuded energiaauditile, sh energiajuhtimissüsteemi raames tehtavale energiaauditile.

15.10 – 15.20 Sirutuspaus

15.20 – 16.20 „Kuidas teostada tasuvaid investeeringuid energia- ja ressursitõhusatesse tehnoloogiatesse?“
Mart Moora, CoreGrow OÜ
Mart Moora räägib investeeringute ettevalmistuse ülesehitusest, sh mis roll on auditite teostamisel enne põhjaliku investeeringu teostamist; millistest tehnilistest nõuetest ja muutujatest sõltuvad investeeringute tasuvusnäitajad. Lisaks räägitakse sobiva finantseerimismudeli valikust.
Lõpetuseks antakse ülevaade teenuspakettidest energia- ja ressursitõhususe investeeringute teostamiseks: auditist põhiprojekti investeeringuks vajaliku projekti ettevalmistuse ning toetuse kaasamiseni.

16.20 – … Arutelu

EKJA liikmetele on seminaril osalemine tasuta, teistele 15.00 eurot.

14
sept.

4.10 EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi ja Rohelise Kontori konverents

EKJA
Uudised

Tallinna Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium kutsuvad “EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi ja Rohelise Kontori konverentsile”

Avalik sektor mängib keskkonnajuhtimisvahendite rakendamise ja arendamise osas olulist rolli, sest riigi tagada on jätkusuutlik ja rahulolu pakkuv elukeskkond. Seega on avaliku haldusega tegelevate riigi- ja omavalitsusasutuste juhtimise oluline ja loomulik osa keskkonnajuhtimine. Viimasel ajal räägitakse üha enam avaliku sektori tõhususest. Riigiasutused ja omavalitsused seisavad silmitsi üha kasvava survega hoida kontrolli all kulutusi, täiustada tegevust ning näidata seda ka maksumaksjatele. Seetõttu on üha enam avaliku sektori organisatsioone mitmesuguste keskkonnajuhtimisvahendite toel hakanud oma keskkonnategevust süstemaatiliselt arendama ja täiustama. Teisalt on avaliku sektori organisatsioonidel oluline mõju keskkonnajuhtimisvahendite laiemal levikul erasektoris ning avalikkuse teadlikkuse tõstmisel.

Konverentsil räägitakse Eesti ning Euroopa arengutest keskkonnajuhtimise valdkonnas. Samuti tutvustatakse Tallinna Linna arenguid EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi ning Rohelise Kontori põhimõtete rakendamisel. Rohelise Kontori organisatsioonid jagavad näpunäiteid keskkonnasõbralike põhimõtete juurutamisel ning tunnustatakse 2016. aasta parimat Rohelist Kontorit.

Konverentsile registreerimine kuni 27. septembrini. Palun täida ankeet SIIN. Üritus on tasuta.

Aeg: 04.10.2016
Koht: Keskkonnaministeeriumi I korruse saal, Narva mnt 7a
Sihtrühm: Avalik sektor ning kontoripõhised organisatsioonid erasektoris

10.30 Kogunemine ja hommikukohv
11.00-11.20 Konverentsi avamine. Keskkonnaminister Marko Pomerants ning Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu
11.20-12.05 Keskkonnajuhtimissüsteemidest ja EMAS-ist, Eesti arengud ja tegevused. Kaupo Heinma, Keskkonnaministeerium
12.05-12.50 EMAS ja Rohelise Kontori arengud Euroopas. Harri Moora, SEI Tallinn
12.50-13.05 Smuutipaus
13.05-13.50 Tallinna linna kogemused EMAS ja Rohelise Kontori põhimõtete rakendamisel ning edasised plaanid. Merilii Laanepere ja Elena Sapp, Tallinna Keskkonnaamet
13.50-14.10 Häid näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori tunnistusega organisatsioonidelt.
– Rohelise Kontori rakendamine turismiettevõttes Carlson Wagonlit Travel. Kaidi Kuusmann, Carlson Wagonlit Travel
– Paldiski mnt 48a kontorihoone. Aire Johanson, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet; Meeli Hunt, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet
14.10-14.30 Rohelise Kontori tunnistuste kätteandmine ning 2016. a parima kontori tunnustamine. Jana Kelus, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon
14.30… Kerge hiline lõuna

 

Antud konverents toimub KIK-i rahastatud projekti “EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine Tallinna Keskkonnaametis” raames.

06
sept.

19.09 Vastutustundliku ettevõtluse alane seminar

EKJA
Uudised

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kutsub vastutustundliku ettevõtluse alasele seminarile
19.septembril kell 14.00-16.00. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Aatriumi saal, Harju tn. 11.

Vabariigi Valitsuse tegevusplaan seadis sel aastal üheks eesmärgiks teostada analüüs sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse arendamise võimalustest Eestis.

Sel kevadel alustas välispraktikant analüüsi koostamist, mille baasiks oli küsitlus ettevõtjate seas. Küsitluse tulemuste ning teiste riikide parimate praktikate kõrvutamisel on analüüsis välja toodud soovituste nimekiri, kuidas riik ja ettevõtted teema arendamisel peaksid edasi liikuma.

Seminaril tutvustatakse lisaks vastvalminud analüüsile erinevaid algatusi, mille vastutustundliku teema alamvaldkondades lähiajal edasi liigutakse.

Seminari päevakava

Kell 14.00 – avasõnad ettevõtlusminister Liisa Oviirilt

Kell 14.05 – ülevaate vastutustundliku ettevõtluse alasest analüüsist, Anastasiia Kantceva, MKMi praktikant (ettekanne inglise keeles)

Kell 14.20 – ülevaade MKMi plaanidest CSR arendamisel järgmistel aastatel, OECD Eesti riiklik kontaktpunkt, Piret Potisepp, MKMi majandusarengu osakonna nõunik

Kell 14.35 – Mitmekesisuse Lepe ja võrgustik, Kelly Grossthal, Inimõiguste Keskus

Kell 14.50 – ülevaade Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi sügisestest üritustest, Kristiina Esop, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juht

Kell 15.00 – Paneeldiskussioon, mille eesmärgiks arutleda kas ja kui palju ettevõtted üleüldse CSRiga tegelevad.

Paneelarutelus osalevad:
Liisa Oviir, ettevõtlusminister
Aavo Kärmas, OMNIVA juhatuse esimees
Peep Peterson, Eesti Ametiühingute Keskliit
Risto Rossar, Insly juht

Seminar on tasuta, kuid vajalik eelregistreerimine hiljemalt 16.septembril. Eelregistreerimiseks palun saada osalemissoov mailitsi: kristiane.liivoja@mkm.ee

Lisainfo seminari kohta:
Piret Potisepp
Majandusarengu osakonna nõunik
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
piret.potisepp@mkm.ee

06
sept.

21.09 Infoseminar “Seire, mõõtmised ja efektiivne tootmine tööstuses”

EKJA
Uudised

Keskkonnaministeeriumi korraldatava infoseminari eesmärk on anda ettevõtetele ülevaade erinevatest kõrgtehnoloogilistest mõõtmis- ja seiramislahendustest ning anda ideid nende kasutamisest efektiivses tootmises.

Seminar toimub 21.septembril Keskkonnaministeeriumi I korruse saalis.

Päevakava
10:00 – 10:25 Sissejuhatus ressursitõhususe meetmest (Ivo Krustok, KeM)
10:25 – 11:00 Massivoogude analüüs ettevõttes (Kaupo Heinma, KeM)
11:00 – 11:35 Energiatõhusus, automaatika ja sisekliima – seire ja analüüs (Andres Villemson, AU Energiateenus OÜ)
11:35 – 11:55 Kohvipaus
11:55 – 12:35 Ultraheli- ja monitoorimislahendused ennetavas hoolduses (Marti Arak, Hoiame Kokku Grupp OÜ)
12:35 – 13:15 Efektiivse tootmisprotsessi kujundamine (Matti Lilleväli)

Üritustele saab registreerida SIIN, kuni 20.septembrini.

Kontakt ja lisainfo:
Ivo Krustok
Projektijuht
Keskkonnakorralduse osakond
Keskkonnaministeerium
ivo.krustok@envir.ee
+372 6262924

09
aug.

EKJA 13.augustil Arvamusfestivalil

EKJA
Uudised

Kuidas innovatsioon aitab luua UUSI ÄRIVÕIMALUSI?
Kuidas ETTEVÕTJAD saaksid olla uuenduste ja MUUTUSTE loojad?
Kuidas mõõta KESKKONNAINNOVATSIOONI KASU?
Kuidas FINANTSEERIDA keskkonnainnovaatiliste lahenduste loomist?

Nendele ja paljudele teistele keskkonnainnovatsiooni-teemalistele küsimustele otsime vastuseid 13. AUGUSTIL Arvamusfestivali KESKKONNAINNOVATSIOONI ALAL, Paide keskväljakul.

KELLELE?
Suurelt mõtlejatele, kelle huviks on leida julgeid lahendusi, kuidas kõige kasumlikumalt rakendada keskkonnasäästlikke uuendusi ettevõtlussektoris.

Programm 13. augustil 2016.

12.00-13.30 – MIS on keskkonnainnovatsioon ja KUIDAS seda MÕÕTA?
14.00-15.30 – Keskkonnainnovaatilised lähema ja kaugema TULEVIKU LAHENDUSED Eestis ja mujal.
16.00-17.30 – FINANTSEERIME keskkonnainnovatsiooni: riigi mängumaa vs erasektori panus.
18.00-19.30 Kas MAHE on ÄRI või teadvustatud vajadus?

Mis on keskkonnainnovatsioon ja kuidas seda mõõta?

Arutlejad:
Margit Martinson – Keskkonnaministeeriumi asekantsler
Olavi Tammemäe – Eesti Energia keskkonnajuht
Harri Moora – Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna programmijuht, vanemekspert
Moderaator: Marko Tiiman, advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartner


Keskkonnainnovaatilised lähema ja kaugema tuleviku lahendused Eestis ja mujal

Arutlejad:
Caroline Rute – Startup Estonia projektijuht
Erik Puura – Tartu Ülikooli arendusprorektor
Meelis Eldermann – Viru Keemia Grupp tehnikadirektor
Egert Valmra – Skeleton Technologies programmijuht
Moderaator: Imbi Jürgen, advokaadibüroo GLIMSTEDT energiaõiguse advokaat


Finantseerime keskkonnainnovatsiooni: riigi mängumaa vs erasektori panus

Arutlejad:
Tiina Link – Innovation Norway Baltikumi esinduse juht
Andres Juur – teaduskeskus AHHAA juhatuse esimees
Lauri Tammiste – Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna juht
Indrek Kelder – AS Smart Cap investeeringute haldur
Moderaator: Triin Siil, advokaadibüroo GLIMSTEDT advokaat


Kas mahe on äri või teadvustatud vajadus?

Arutlejad:
Mati Nõmmsalu – AS Tatoli juhatuse esimees
Kristo Tuurmann – OÜ Loodusvägi tegevjuht
Juhan Särgava – Saidafarm OÜ juhatuse esimees
Ants-Hannes Viira – Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor
Siim Kabrits – Mahe-Eesti idee autor
Moderaator: Marko Tiiman, advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartner


Keskkonnainnovatsiooni ala eestvedaja on advokaadibüroo GLIMSTEDT, kes keskendub julgetele lahendustele ja uute ärivõimaluste loomisele. Programm on väljatöötatud koostöös Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooniga.

arvamusfestival.ee/kava/20160813/

https://www.facebook.com/events/127716041000589/

10
mai

23. mail keskkonnaseminar atmosfääriõhu kaitse seaduse teemal

EKJA
Uudised

EKJA ja Advokaadibüroo GLIMSTEDT korraldavad keskkonnaseminari “Millist mõju omab ettevõtetele peatselt vastuvõetav atmosfääriõhu kaitse seadus?”

Atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu asendab seni sama valdkonda reguleerinud välisõhu kaitse seaduse. Sisulised muudatused puudutavad eelkõige lõhnatemaatikat. Sellel seminaril antakse ülevaade seaduse olulisematest muudatusest, kuidas need mõjutavad ettevõtteid, täpsemaid näiteid lõhnateemadel ning ülevaade müra valdkonnast.

Seminar toimub 23. mail Keskkonnaagentuuri (Mustamäe tee 33) I korruse seminarisaalis.

Seminari tasuta toitlustusega kohad on täitunud. Võimalus on osaleda ilma toitlustuseta või toitlustusega (2 kohvipausi koos suupistetga ning kerge lõuna). Kui soovite toitlustust, esitame Teile pärast seminari arve (10 eurot). Registreerimiseks ning toitlustuse täpsustuseks saatke kiri ekja@ekja.ee.

Päevakava

06
mai

Tutvu rahvusvahelise GreenEcoNet portaaliga

EKJA
Uudised

Valminud on rahvusvaheline portaal GreenEcoNet, mis pakub ettevõtetele (1 kuni 100 töötajat) võimalust tutvuda erinevate keskkonnajuhtimise vahenditega, et muuta oma organisatsioon keskkonnasõbralikumaks.

Organisatsioonidel on võimalik tasuta portaaliga liituda, et saada ligipääs keskkonnajuhtimise headele näidetele, keskkonnasõbralikele toodetele ja teenustele. Samuti saavad portaaliga liituda erinevad organisatsioonid, kes koondavad keskkonnajuhtimise või -parendusega tegelevaid ettevõtteid.

Vaata portaali tutvustavat video.

22
apr.

Ökomärgise konverents 2. juunil

EKJA
Uudised

Keskkonnaministeerium korraldab koostöös Keskkonnaagentuuri ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis 2. juunil Tallinnas konverentsi „Ökomärgise taotlemine majutus-, restorani- ja konverentsiteenusega ettevõtetele”. Teabepäeva eesmärk on suurendada ettevõtjate teadlikkust ökomärgistest ja tutvustada taotlemise protseduure ning kriteeriumeid.

Päevakava ja info registreerimise kohta leiate Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

19
apr.

Euroopa Säästva Arengu Nädal 30.05-05.06

EKJA
Uudised

Mõtle, kuidas saaksid kaasa aidata jätkusuutlikule arengule Eestis ja maailmas. Korralda midagi täiesti uut või lingi juba kavandatud sündmus säästva arengu nädalaga, et tekitada rahvusvahelist kõlapinda ning meelitada rohkem huvilisi.
Registreeritav projekt või sündmus võib olla mistahes haakuvas valdkonnas: kultuur, heaolu, majandus, sotsiaalsfäär, keskkond, energeetika, ressursitõhusus vms.

Registreeru!
Pane oma üritus Euroopa kaardile ja registreeri nädala kodulehel.

Tegutse!
Korralda ja reklaami oma ettevõtmist Euroopa Säästva Arengu Nädala ESDW raames 30. mai – 5. juuni.
Uuri välja, millised sündmused toimuvad Sinu lähedal ja võta osa!

22
märts

13. aprillil EKJA üldkoosolek 2016 + seminar

EKJA
Uudised

13. aprillil toimub EKJA iga-aatane üldkoosolek, kus antakse ülevaade 2015. aasta tegevustest ning tutvustatakse 2016. aasta plaane.

Üldkoosolekule järgneb seminar energiamajanduse korralduse seaduse valguses. Ministeeriumi esindajad tutvustavad seaduse tagamaid ning samas tutvutatakse uusi rakenduvaid meetmeid, mis aitavad ettevõtetel paremini energia- ja ressursitõhususe nõudeid täita. Advokaadibüroo GLIMSTEDT esindaja annab ülevaate, millised on seadusest tulenevalt ettevõtete kohustused. Lisaks räägib Nordic Energy Solutions OÜ esindaja, mida on seni Eestis tehtud ressursi- ja energiatõhususe vallas. Seminaripäeva lõpetame näpunäidete ja aruteluga, kuidas ISO 14001 integreerida juurde veel energia- ja ressursitõhususe nõuded või hoopiski rakendada ISO 50001.

Seminari päevakava.

EKJA liikmetele on seminaril osalemine tasuta, teistele 40 EUR. Üldkoosolekule ja seminarile registreerimine kuni 8. aprillini. Palun täitke ankeet, mis asub SIIN.

08
dets.

Algas kandideerimine Aasta Keskkonnateo ja Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte tiitlile

EKJA
Uudised

Konkursi eesmärk on tunnustada neid, kes on oma tegude ja ettevõtmistega kõige enam panustanud keskkonna heaks, leidnud uudse lahenduse mõnele keskkonnaprobleemile või sidunud majanduse kasvatamise keskkonnahoiuga.

Keskkonnaministri Marko Pomerantsi sõnul aitab konkurss tunnustada häid tegusid ja tublisid ettevõtteid ning motiveerib teisi samuti keskkonna heaks panustama. „Ressursside piiratuse valguses on ettevõtete üha suurem keskkonnateadlikkus – ja sõbralikkus väga oluline aspekt,“ ütles Pomerants. „Häid keskkonnategusid võiks aga alati rohkem olla, sest üks tore projekt sel aastal võib järgmisel aastal tähendada veel nelja lisandumist.“

Parima 2015. aasta Keskkonnateo väljaselgitamisel saavad kaasa rääkida kõik, sest esitatud teod lähevad avalikule hääletusele Delfi portaalis. Keskkonnateo kategooriasse saavad kandidaate esitada kõik – teo autor, koostööpartnerid või lihtsalt tähelepanelikud Eesti inimesed, kellele oluline keskkonnategu silma on jäänud.

Keskkonnasõbralike ettevõtete tunnustamisel selgitatakse võitjad välja kolmes alamkategoorias (keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote ja/või teenuse pakkumise ning keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise) ning antakse välja ka üldvõitja preemia. Üldvõitja auhinnaks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt välja pandud kuni 35 000 euro suurune preemia, mille toel saab välja valida keskkonnatulemuslikkuse või enesetäienduseks auhinna. Lisaks saavad kõik võitjad tunnustuse ning õiguse kasutada keskkonnamärgist oma infomaterjalidel ja enda teenuste või toodete reklaamimisel. Ühtlasi kaasneb võitjatele ja tunnustatutel võimalus pääseda üleeuroopalisele keskkonnaalasele konkursile.

Eelmisel aastal pälvis Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte üldvõidu AS Estonian Cell, kelle ressursisäästlik lahendus toota heitveest biogaasi järgib säästva arengu põhimõtteid. Aasta Keskkonnateo võitjapreemia läks jagamisele MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu ning SA Things vahel. Neist esimesele tõi võidu jäälinnuaasta. Algatuse eesmärk oli tutvustada jäälindu kui Eesti üht kaunimat lindu, täiendada teadmisi selle kaitsealuse liigi leviku, arvukuse ja elupaigavaliku kohta ning tõhustada tema kaitse korraldamist. Sihtasutust Things tunnustati aga kuhuviia.ee rakenduse eest, mis aitab inimestele jäätmetest lihtsamalt vabaneda.

Täpsem info konkursi kohta on leitav veebis http://www.keskkonnatunnustused.ee ning ka Facebookis Keskkonnatunnustused. Veebilehel saab täita ka osalemisankeeti.

Keskkonnateo kategoorias on ankeetide esitamise viimaseks päevaks
01. detsember 2015 ja keskkonnasõbraliku ettevõtte kategoorias 08. jaanuar 2016.

09
nov.

MKM-i korraldatavad koolitused suurettevõtetele energiaauditi läbiviimiseks

EKJA
Uudised

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on lõpetamas energiamajanduse korralduse seaduse (ENMAKS) väljatöötamist, mille nõuded mõjutavad ka Eestis tegutsevaid suurettevõtteid. Seadusest tulenev uus kohustus suurettevõtetele on ettevõttesisese regulaarse, iga 4 aasta tagant, <span “verdana”,sans-serif;=”” arial;´=””>energiaauditi läbiviimine, mis tuleneb Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL artiklist 8. Kohustuse esimene tähtaeg on kõige varasemalt 2016. a IV kvartal (6 kuud pärast ENMAKSi planeeritud jõustumist). MKMile kättesaadava informatsiooni alusel (äriregister), kuulub või võib kuuluda Teie ettevõte kohustatute hulka (vt juhendi Lisa 2).

Arvestades suurettevõtete suhteliselt suurt arvu (u 260), tänast energiateenuste turu suutlikkust (väike energiaaudiitorite arv – u 10) ning kohustuse tähtaja kriitilist iseloomu, pakub MKM välja kohustuse juurutamisel rakendada esimeseks tähtajaks võimalikult lihtsaid nõudeid läbiviidavatele energiaaudititele, milleks on ENMAKSi raames koostatud vabatahtlik <span “verdana”,sans-serif;=”” arial;´=””>lihtsustatud energiaauditi plaan.Lühidalt kirjeldatuna, on suurettevõtjal, kes soovib täita energiaauditi kohustuse lihtsustatud energiaauditi plaani järgi, vajalik täita etteantud energiavaatluse aruandevorm (vt juhendi Lisa 1) ning osaleda 20., 27. novembril või 4. detsembril (olenevalt tegevusalast) MKMi ja Keskkonnaministeeriumi poolt korraldataval energiatõhususe koolitusel.

MKM on koostanud detailse kohustust puudutava juhendi, sh milliseid ettevõtteid kohustus puudutab ning millised on kohustuse nõuded esimeseks tähtajaks (2016. a IV kv) ja 4 aasta pärast (5. detsember 2019). Lisaks tahame juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et võrreldes varasemate teavitustega oleme oluliselt kergendanud nõudeid käesolevale kohustusele, sh pikendanud kohustuse tähtaega. Käesolevas juhendis olevad nõuded ühtivad ENMAKSi viimase versiooniga. Kui ettevõtja ei planeeri iseseisvalt energiaauditi läbiviimist, loodame suurettevõtjate aktiivsele osavõtule lihtsustatud energiaauditi plaanist – mille eesmärgiks on riigi huvi aidata suurettevõtjaid kohustuse täitmisel esimeseks tähtajaks. Nimetatud juhend ja kogu vajaminev materjal, on leitav MKMi kodulehelt:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/151029_suurettevotja_energiaauditi_kohustuse_juhend_koolituse_kutse_aruande_vorm.pdf

Täiendava informatsiooni saamiseks ning (lihtsustatud energiaauditi plaani) energiatõhususe koolitusele registreerimiseks, palume pöörduda: enmaks@mkm.ee

21
sept.

Koolitus „ISO 14001 standardi uue versiooni muudatused“ – 19.oktoobril

EKJA
Uudised

5. septembril 2015 avaldati ISO 14001 standardi uus versioon. Standardite uutele versioonidele üleminekuks on ettevõtetele ette nähtud 3-aastane üleminekuperiood. Seega peavad kõik sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemiga organisatsioonid hoolitsema selle eest, et hiljemalt 2018. aasta septembriks vastaks nende juhtimissüsteem uue standardi nõuetele. Käesoleva koolituse eesmärk on anda ülevaade ISO 14001:2015 standardi uutest nõuetest ning valmistada ettevõtted ette oma juhtimissüsteemi uuendamiseks.

Koolituse aeg: esmaspäev, 19. oktoober 2015, kell 13.00-16.15

Koht: Keskkonnaministeerium, I korruse seminarisaal (Narva mnt 7, Tallinn)

PÄEVAKAVA

13:00-13.10 ISO juhtimissüsteemide standardite uus struktuur (High Level Structure)

13:30-14:30 ISO14001:2015 ülesehitus, uued mõisted – organisatsiooni kontekst, huvipooled, riskianalüüs

14:30- 14:45 Kohvipaus

14:45-16:00 ISO14001:2015 nõuded võrreldes ISO14001:2004 versiooniga

16:00-16:15 Üleminekureeglid

Koolitaja: Alar Sistok, Bureau Veritas Certification osakonna juhataja Koolituse hind: 40 eur + km. Hind sisaldab koolitusmaterjale ja kohvipausi.EKJA liikmetele on koolitus tasuta.

Koolitusele registreerumine: ekja@ekja.ee

 

27
apr.

Loe EKJA seminari meediakajastusi

EKJA
Uudised

22.aprillil toimus EKJA seminar „Aktuaalset keskkonnaõiguse valdkonnas 2015. aastal – pakendite auditeerimine ning uued ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju hindamise reeglid“, mis korraldati koostöös advokaadibürooga Glimstedt.

Seminaril anti ülevaade kolmest olulisest keskkonnavaldkonna teemast, mis mõjutavad iga ettevõtjat. Kajastati 2015. aasta juulis jõustuvat planeerimise ja ehitusalast regulatsiooni. Räägiti sellest, mida peaks iga ettevõtja pakendialasest regulatsioonist teadma ja mis on pakendiaruande auditeerimine. Lisaks räägiti ka ettevõtja jaoks olulistest keskkonnamõju hindamise muudatustest, mis jõustuvad samuti selle aasta juulikuus.

Seminari meediakajastused on kättesaadavad alljärgnevatel linkidel:

Harri Moora: pakendiettevõtete huvi kontrollida taaskasutusorganisatsioonide tegevust on väike

Audiitor: paljud ettevõtted ei teagi kohustusest pakendiaruandeid auditeerida

Uus seadus ei nõua planeeringute koostamisel enam avaliku arutelu korraldamist

Uues ehitusseadustikus ehitusgarantiil enam kohta pole

Uus ehitusseadus nõuab ka tapeedi kleepimisele projekti

23
märts

EKJA liikmetega metsa istutama!

EKJA
Uudised

Oma tegevusest põhjustatud CO2 heitmete kompenseerimiseks korraldab EKJA igal kevadel metsa istutamise talgud.

21.aprillil lähevad EKJA liikmed ning SEI Tallinna töötajad ühiselt metsa istutama.

Istutatakse kas Adila külas, Kohila vallas või Kelba külas, Rapla vallas.

Osalema oodatakse nii EKJA liikmeid kui ka nende pereliikmeid.

Lisainformatsiooni saab ning oma osalemissoovist andke teada: ekja@ekja.ee

You are donating to : Greennature Foundation

How much would you like to donate?
$10 $20 $30
Would you like to make regular donations? I would like to make donation(s)
How many times would you like this to recur? (including this payment) *
Name *
Last Name *
Email *
Phone
Address
Additional Note
paypalstripe
Loading...