Jäätmed

NB! Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid, mis tähendab, et jäätmeid tuleb liigiti koguda.

Jäätmete sortimist korraldab kohalik omavalitsus, kes jagab elanikele ka sellekohast teavet. Omavalitsusel tuleb otsustada, kas luua oma elanikele võimalikult soodsad jäätmete liigiti kogumise võimalused juba jäätmete tekkekohas, näiteks kodus ja kontoris. Teine võimalus on lubada kokku koguda küll segunenud jäätmeid, kuid need tuleb seejärel sortida vastavas jäätmekäitlusettevõttes.

Jäätmete liigiti kogumise võimaluste väljaselgitamiseks on ettevõtetel soovitatav konsulteerida jäätmekäitlusteenust pakkuva jäätmekäitlejaga. Jäätmete liigitamise ja arvestuse pidamise ning jäätmearuannete koostamisega seoses loe jäätmearuandluse juhendmaterjali.

Olmejäätmete sortimise täpsustatud nõuded sätestab Keskkonnaministri määrus “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“.

Jäätmevaldaja peab teadma oma valduses olevate jäätmete liiki, hulka, päritolu, jäätmekäitluse seisukohalt olulisi omadusi ning jäätmetest tulenevat tervise- või keskkonnaohtu. Selleks on ettevõttel või organisatsioonil vaja pidada jäätmearvestust. Jäätmearvestus hõlmab andmeid jäätmetekitaja ja -käitleja (jäätmevaldaja) tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kõik need andmed on aluseks jäätmearuandluse koostamisel. Jäätmearuandlus annab ülevaate jäätmetekkest ja -käitlusest ning selle põhjal saab jäätmekäitlust kavandada.

Mis on jäätmed?

Jäätmeseadus kohaselt on jäätmed mis tahes jäätmeseaduses loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

Niisiis annab jäätmeseadus jäätmete määratluse seoses vallas- ja kinnisasja mõistega asjaõigusseaduses: kinnisasjad ei saa olla jäätmed ühe erandiga, milleks on kinnistatud laev. Näiteks juhul, kui kinnisasjad, näiteks ehitised koos maatükiga, kuuluksid jäätmete määratluse alla, saaks kuulutada ka aastate kaupa lagunevad hooned koos nende juurde kuuluva krundiga jäätmeteks, vastava maa-ala prügilaks ja kohustada omanikku selle mitte hiljem kui kolme aasta jooksul likvideerima.

Lühidalt võib öelda, et vallasasjast saavad jäätmed siis, kui seda mingil põhjusel (mida teab valdaja) enam selle esialgsel eesmärgil ei kasutata, kavatsetakse selle kasutamine lõpetada või peab selle kasutamise lõpetama mingi välise teguri mõjul (sisaldab keelatud ohtlikke aineid, kõlblikkusaeg on möödas jne.).

Mis on jäätmete äraviskamine?

Jäätmetest lahtisaamine ehk äraviskamine vajab samuti õiguslikku määratlust, mis on antud juhul järgmine (JäS § 2):

Äraviskamine on vallasasja:

  • kasutuselt kõrvaldamine;
  • loobumine selle kasutusele võtmisest;
  • kasutuseta hoidmine, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

Vallasasja jäätmeteks muutumist ehk äraviskamist tähtajatult edasi lükata takistab jäätmevaldajal JäS § 34 alusel tekkiv kohustus:

  • taaskasutada või töödelda ladustatud jäätmed kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates;
  • kõrvaldada ladustatud jäätmed aasta jooksul nende ladustamisest arvates.

Mis on jäätmete, kauba ja toote vaheline erinevus?

Üks olulisi teemasid jäätmete määratlemise puhul on jäätmete, kauba ja toote vaheliste erinevuste selgitamine. Jäätmed ja kaup ei ole üksteist välistavad vastandid. Jäätmed võivad olla samaaegselt ka kaubaks, näiteks on jäätmete ostmine ja müümine tavaline praktika vanapaberi, kasutatud pliiakude, plastijäätmete jm jäätmete puhul. Pigem on vastandlikud mõisted jäätmed ja toode, s.t kui õnnestub mingit taaskasutustoimingut kasutades jäätmetest valmistada saadus, millel on sarnased omadused esmasest ehk primaarsest toormest valmistatud samalaadse ja sama otstarvet täitva tootega, ning mis vastab kindlatele tehnilistele nõuetele või tootestandardile (toote nõuetekohasus), võib seda saadust enamasti lugeda teisesest toormest ehk jäätmetest valmistatud tooteks.

Näiteks: Jääde on lubjakivi töötlemisel tekkiv nn sõelmete fraktsioon, mille kaubanduslik väärtus on madal ja mis seetõttu kuhjub ettevõtte territooriumil. Toode aga on lubjakivikillustik, mida kasutatakse üldehitus- ja teeehitustöödel.

Siiski pole see mõttekäik universaalselt rakendatav ning sõltub igal konkreetsel juhul kaasnevatest asjaoludest. Ka Euroopa Liidu õigusaktides on piir jäätmete ja toote vahel kahjuks täpselt määratlemata ja sageli hägune.

Jäätmekategooriad

Jäätmete määratlemise hõlbustamiseks kasutatakse jäätmekategooriaid. Jäätmeseadus toob

välja kokku kuusteist jäätmekategooriat.

Jäätmeliigid

Jäätmed jaotatakse jäätmeliikideks. Kõige üldisemalt võib jäätmed jagada kaheks:

  • tavajäätmed
  • ohtlikud jäätmed

Soovitused ettevõtetele jäätmearvestuse ja aruandluse korraldamiseks

Jäätmearvestuse sisseviimisel tuleks arvesse võtta iga konkreetse ettevõtte erisusi –

asjaajamistavasid, olemasolevate andmete koosseisu ja kvaliteeti jne. Esmalt ehk liigsena

tundunud vaev töötava süsteemi ülesehitamisel tasub end tulevikus kuhjaga, kui kord aastas

tavaliselt suure ajakuluga koostatud aruande esitamine muutub osaks igapäevasest rutiinist.

Mõned soovitused ettevõttesisese arvestuse sisseseadmiseks ja korraldamiseks:

  • kõigepealt kindlaks teha, millise keskkonnaloa nõuded konkreetse ettevõtte puhul rakenduvad;
  • tagada jäätmearuande formaadi täitmiseks vajaliku andmemahu ja -struktuuri olemasolu;
  • koostada jäätmearvestuse pidamise protseduur/juhend, kui see on ettevõtte seisukohalt vajalik.

Jäätmearvestuse pidamisel tuleks arvestuspäevikus või muus arvestusdokumendis ära

märkida:

  • üleantavate jäätmete 6-kohaline kood;
  • selle koodi all üleantud jäätmete nimetus;
  • kogus tonnides;
  • ettevõtte, kellele jäätmed üle anti, äriregistri kood (ettevõte vajab hiljem jäätmete aastaaruande koostamiseks) ja ettevõtte nimi (äriregistris kasutatud nimi);
  • konkreetse tegevuskoha aadress, kuhu jäätmed nende edasiseks käitlemiseks viidi;
  • jäätmete üleandmise kuupäev.

Millele jäätmearvestuse sisseseadmisel tähelepanu pöörata?

  • Andmete allikad
    • Jäätmekäitlust reguleerivad dokumendid ettevõttes (keskkonnaload, jäätmeproovide laborianalüüside tulemused, jäätmekäitlusjuhendid) – siit selguvad vastutajad ja andmete kogujad
    • Jäätmekäitlusleping(ud), üleandmis-vastuvõtuaktid, ohtlike jäätmete saatekirjad, arved tellitud jäätmekäitlusteenuse osutaja(te)lt
    • Ettevõttesisene jäätmeteket iseloomustav teave (osakondadest, allüksustest, ettevõttes kokku)
    • Jäätmete ettevõttesisest kõrvaldamist (ladestamist) ja taaskasutamist iseloomustav teave (näiteks ettevõttesisese ladestuspaiga olemasolu korral)
  • Andmete kogumise ja säilitamise korraldus
    • Jäätmekäitluse, eelkõige tekkivate koguste alane teave (keskkonnajuht, muu vastutav isik)
    • Juhul kui eelmises punktis kirjeldatu puudub, on näiteks raamatupidamisest võimalik saada jäätmekäitluse eest esitatud arvete ülevaade, mille alusel saab tuletada koguselise ja liigilise informatsiooni
    • Jäätmearvestuse alusdokumendid tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul
  • Andmete jälgitavus: seos tõendus(alg)dokumentidega
    • Eelkõige tähendab see jäätmeteket ja -käitlemist puudutava dokumentatsiooni kogumist, korrastamist ja hoidmist vastavalt ettevõttele pandud kohustustele.
    • Ohtlike jäätmete üleandmisel tuleks kontrollida ohtlike jäätmete saatelehel ohtlike jäätmete koodide vastavust ettevõttes tekkinud ja üleantavate ohtlike jäätmete koodidele ja mitte nõustuda vale koodi kandmisega saatelehele.
    • Tavajäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale juhul, kui ei ole tegemist prügiga (segaolmejäätmetega kood 20 03 01), tuleks kasutada saatelehti, kus on märgitud üleantavate jäätmete kood, et vältida hilisemaid arusaamatusi ja vasturääkivusi jäätmetekitaja, vedaja ja käitleja (sh. prügila) poolt esitatavates aruannetes.
    • Kaaluda võiks võimalust nõuda jäätmete vastuvõtjalt esitatavas arves, lisaks kogustele, ka jäätmekoodide esitamist, tehes lepingus märke, et arve ei kuulu tasumisele juhul, kui puuduvad jäätmekoodid.

You are donating to : Greennature Foundation

How much would you like to donate?
$10 $20 $30
Would you like to make regular donations? I would like to make donation(s)
How many times would you like this to recur? (including this payment) *
Name *
Last Name *
Email *
Phone
Address
Additional Note
paypalstripe
Loading...